Et nelja aasta järel toimuv protseduur ei muutuks pelgalt formaalsuseks ja teema leiaks ka avalikku arutlust, koostasime Premium liiga klubidele küsimustiku.

Kümnest kaks - Nõmme Kalju ja Sillamäe Kalev - vastasid üldsõnaliselt, Aivar Pohlakult FC Flora juhtimise üle võtnud Pelle Pohlak pärast artikli ilmumist.

Kalju president Kuno Tehva: „Võin julgelt öelda, et Eesti jalgpalli on saabunud teatud mõttes stabiilsus ja on näha, et kohaliku jalgpalli arengusse kaasatakse üha rohkem erinevate klubide ajupotentsiaali. Nõmme Kalju soovib olla kohaliku jalgpalli puudutavate otsuste langetamise juures ning pooldab avatud ja usaldusväärset juhtimissüsteemi. Debatte peetakse erinevatel teemadel pidevalt, need on olnud konstruktiivsed ja ma ei näe hetkel ühtegi põhjust, miks oleks vaja neid küsimusi avalikult arutada. Nendel põhjustel usume, et Eesti Jalgpalli Liidu presidendi valimistel on parim võimalik kandidaat Aivar Pohlak."

Kalevi juhiabi Juri Žukov: „Sillamäe Kalevi juhtkond saab nendele küsimustele vastata nii, et oleme rahul Eesti Jalgpalli Liidu presidendiga ja toetame teda. Koostööga EJL juhatusega oleme samuti rahul."

Keda toetab teie klubi järgmise EJL presidendina?

Aleksandr Altosar (pildil, Infoneti tegevjuht): „Kuna on üks kandidaat, siis on küsimus: poolt või vastu? Meie klubi hääletab Aivar Pohlaku poolt."

Sergei Hohlov-Simson (Levadia juhatuse liige ja tegevjuht): „FC Levadia toetab Aivar Pohlakut, sest tema panus Eesti jalgpalli üldisse arengusse on olnud silmapaistev. Loodame, et Pohlakul jätkub jõudu ja energiat ka edaspidiseks ning Eesti jalgpall tervikuna areneb tema juhtimisel veelgi."

Pelle Pohlak (FC Flora president): "Aivar Pohlakut. Kogu Eesti jalgpalli arenemise valguses on toetus loomulik."

Veiko Veskimäe (Paide linnameeskonna president): „Toetame Aivar Pohlakut, sest olenemata kõigist raskustest on jalgpall siiski olnud pidevas arengus."

Kristjan Tiirik (Tartu Tammeka tegevjuht): „Minu andmetel on esitatud üks kandidaat ja seega on valiku tegemine lihtne."

Nikolai Burdakov (Narva Transi president): „See info on salastatud."

Raiko Mutle (Viljandi Tuleviku president): „Meie klubi toetas Aivar Pohlaku kanditatuuri, sest tänasel päeval leiame temas kõige tugevama juhi EJL-i eesotsas, kes on nende aastatega seda ka tõestanud."

Jaak Roosson (Pärnu Vapruse juhatuse esimees): „Toetame Aivar Pohlaku jätkamist. Tema panus Eesti jalgpalli on olnud tohutu ning seda entusiasmi ja hingestatust jätkub ilmselgelt ka edasiseks."

Kuidas hindate Aivar Pohlaku senist tegevust alajuhina? Millised on tema suuremad töövõidud ja tegematajätmised?

Altosar: „Hindame küllaltki positiivselt. Ta on teinud Eesti jalgpalli jaoks palju, panustades ala arengu huvides 24 tundi ööpäevas."

Hohlov-Simson (pildil): „Hindame Pohlaku tegevuse heaks - ala on arenenud kõigis valdkondades, alates infrastruktuurist kuni noorte jalgpallini. Tegematajätmiseks loeme Pohlaku jätkuvat seotust nii Eesti Jalgpalli Liidu kui FC Flora juhtimisega. Juriidiliselt on ta end küll FC Flora presidendi kohalt taandanud, kuid sisuliselt juhib endiselt nii EJL-i kui FC Florat."

Tegematajätmiseks loeme Pohlaku jätkuvat seotust nii Eesti Jalgpalli Liidu kui FC Flora juhtimisega. Juriidiliselt on ta end küll FC Flora presidendi kohalt taandanud, kuid sisuliselt juhib endiselt nii EJL-i kui FC Florat.
Sergei Hohlov-Simson

Pohlak: "Hindame mitte ainult ühe inimese, vaid terve EJL-i tööd tervikuna kõrgelt."

Veskimäe: „Aivari tegevust alaliidu juhina hindan positiivseks. Nõukogude aja kiratsemisest on suuresti tema vedamisel suhteliselt lühikese ajaga arenenud hästi organiseeritud alaliit ja konkurentsivõimeline poolprofessionaalne meistriliiga, mis lähiaastate strateegia kohaselt läheb üle täisprofessionaalseks. Eeldused selleks on loonud ühiskonna üldine areng, kuid fanaatikust ja visioonita eestvedajata poleks see olnud mõeldav."

Tiirik: „Aivari ja EJL-i hea lobitöö on aidanud tuua Eestisse mitmeid olulisi võistlusi: seni U19 EM-finaalturniiri ja lähitulevikus UEFA superkarika ja U17 EM-i. Kokkupuude rahvusvaheliselt oluliste mängudega aitab kaasa ka kohaliku jalgpalli arengule. Eesti-siseselt toon välja ala populaarsuse jätkuva kasvu, mis väljendub eelkõige harrastajate arvu laialdases suurenemises.Ellu on viidud mitmed kitsamad projektid - rahvaliiga, jalgpall kooli, U17 eliitliiga, Premium liiga turundamine, naiste, ranna- ja saalijalgpall. Kõik see loob kasvulava uute Poomide ja Klavanite võimalikult kiireks tekkeks. Tegematajätmisi ei oskagi välja tuua."

Burdakov: „Jalgpall on kasvanud Eesti harrastatuimaks spordialaks ja klubide arvukuse tõus kõigil tasanditel on järjepidev. See on olnud kindlasti Aivari meeskonna suurim töövõit. Miinuseid ei oskagi välja tuua. Muret teevad kohtunike korpuse otsused, aga kindlasti pole see otsene etteheide Aivarile."

Mutle: „Ta tunneb ja teab Eesti jalgpalli maastikku kõige paremini - nii laiemas pildis kui süvitsi. On pidevas kontaktis klubide ja ala eestvedajatega. Hetkel on ta kindlasti tugevaim ja kogenuim persoon esindamaks alaliitu rahvusvahelisel tasandil."

Ka on EJL, eesotsas presidendiga, olnud väga arvestatav Premium liigas mängivate amatöörklubidega. Eesti jalgpall ei ole viimastel aastatel enam nii Tallinna-keskne.
Jaak Roosson
Roosson: „Pärnu jalgpalli eestkõnelejana hindame tegevust väga heaks, seda nii üleriigilisest kui kohalikust vaatest. Suuremaks töövõiduks peame, et jalgpallist on Eestis saanud sedavõrd populaarne ala, et palli soovitakse taga ajada juba maast madalast, ilmakaarest hoolimata. See on soodustanud paljude uute ettevõtmiste teket (laagrid, üritused, heategevus) ning seeläbi omakorda alale kõlapinda juurde toonud. Ka on EJL, eesotsas presidendiga, olnud väga arvestatav Premium liigas mängivate amatöörklubidega. Eesti jalgpall ei ole viimastel aastatel enam nii Tallinna-keskne. Samuti võib välja tuua Lilleküla staadioni ehituse."

Kas Eesti jalgpalli juhtimine on liiga ühe inimese keskne? Kui jah, siis kaua ta võiks teie arvates jätkata? Kui ei, siis keda näeksite mantlipärijana?

Altosar: „Ilmselt on Pohlakul nõnda lihtsam hoida kõike enda kätes. Kontrolli omades on lihtsam juhtida ja korda majas hoida. Aga tal on ka head abilised, üks neist näiteks Are Altraja. Usun, et kuni tervist ja jõudu jätkub, paneb ta samamoodi edasi. Ja seejärel leiab endale väärilise mantlipärija.“

Hohlov-Simson: „Eelseisvatel EJL-i presidendivalimistel toetame Aivar Pohlakut.“

Pohlak: "Eelmise küsimuse vastusega sai ka sellele juba vastatud."

Veskimäe: „Nii ja naa. Eks ühe isiku kesksusel on erinevatel arenguetappidel positiivseid ja negatiivseid tähendusi. Kindlasti aga oleme aga jõudnud punkti, kus edasise jõulise arengu tagamiseks on vaja erinevate osapoolte veel suuremat kaasatust ja avatud diskussiooni. Samas usun, et kõik jalgpalli arengus kaasa rääkida tahtjad on saanud seda teha. Või kui pole saanud, pole soov olnud liialt tugev. Hetkel ühtegi teist sellise kirega jalgpallile pühendunud inimest esile kerkinud pole. Loodetavasti jätkub Aivaril seni tahtmist vankrit vedada.“

Tiirik: „ Kuna olen alaliidu siseeluga läbi igapäevase suhtluse hästi kursis, siis ütlen: organisatsioonina on EJL kõvasti kasvanud ja arenenud. Jah, esindaja rollis president jääb kõige rohkem silma, aga mõtted tulevad eelkõige ikka liidu seest.“

Burdakov (pildil): „Pole vahet, kas juhtimine on koondunud ühe, kahe või enama inimese ümber – peamine, et ala areneks. Jalgpallis on tehtud palju, pealegi ei näe ma praegu kedagi teist peale Aivari. Jätkamise aeg sõltub ta enda tahtest ja toetusest – hetkel on mõlemaga minu arvates kõik korras.“

Mutle: „EJL on aastatega kasvanud ja ala arengu eest vastutajad on piisavalt pädevad. Meile on oluline, et otsuseid vastu võttes arvestataks kõigi piirkondade ja klubidega. Mantlipärija vajab kogemust alaliidu senisest tegevusest ja võimalustest ning mõistma meie klubimaastiku lühikesest ajaloost tulenevaid eripärasid. Väga tähtis on ka kogemus, kontaktid ja teadmised rahvusvahelisel tasandil toimuvast.“

Roosson:Eks iga oma alast entusiasmiga nakatunud juhti saadavad taolised spekulatsioonid. Ometi on EJL tunduvalt mitmepealisem organisatsioon ning ühe-mehe-show’ks seda alust arvata pole. Mantlipärija nimesid välja tuua ei oska, küll aga peab sel inimesel olema ennekõike armastus jalgpalli vastu, kursisolek jalgpalliga üle Eesti ning ka globaalselt, hea kontaktibaas ning kindel, ennekõike jalgpalli ja jalgpallurite huve kaitsev nägemus.“

Kuidas olete rahul viimaste juhatuste koosseisude ja laiema tegevusega?

Altosar: „Alati tahaks enamat ja paremini, aga suures plaanis on meie klubi kõigega rahul.“

Hohlov-Simson: „Kuna Eesti jalgpall on viimastel aastatel järjepidevalt ja mitmekülgselt arenenud, jääme juhatuse tööga üldjoontes rahule. Juhatuse liikmete individuaalset panust on raske hinnata, kuna meil puudub ses osas täpne ülevaade.“

Pohlak: "Arvestades erinevate vastutusalade liikumist õiges suunas, saame öelda, et oleme rahul. Leiame, et rraldi vastutusalasid pole vaja välja tuua."

Veskimäe: „Kuigi üldiselt oleme juhatuse tegevusega rahul, siis koosseisudega lõpuni mitte. Oleme seda alaliidu eestvedajatega ka arutanud. Usun, et jõulise arengu jätkamiseks vajame liitu rohkem tegusaid ja selge silmavaatega valdkondade juhte, kes suudaks olla oma vastutusalas eestvedajad ja ühendajad.“

Tiirik: „Eri valdkonnad on kaetud piisavalt hästi ja neid haldavad üldjoontes kompetentsed inimesed.“

Burdakov: „Ala areneb – järelikult on tehtud õigeid valikuid ja otsuseid.“

Mutle (pildil): „Ei ole etteheiteid.“

Roosson: „Ei näe rahulolematuseks põhjust koosseisude ega tegevuse osas.“

Palun tehke uuele juhatusele kolm ettepanekut ja põhjendage neid lühidalt

Altosar: „Raske on teha objektiivseid ettepanekuid, kui tegutsed igapäevaselt klubi huvides. Alaliidu president on piisavalt tark inimene, et teha ise õiged otsused. Lisaks kutsub ta klubide juhid kaks korda aastas kokku ja kuulab meid. Kõik olulised muutused kooskõlastatakse meiega. Rahuolematust pole.“

Hohlov-Simson: „Suunata senisest enam vahendeid Premium liiga arendamisse. Alternatiivina tasuks kaaluda Premium liiga kui eraldi organisatsiooni asutamist, kus otsustamise protsessis oleks kesksel kohal liigas mängivad klubid. Samuti leiame, et uus juhatus peaks senisest enam kaasama klubisid otsuste tegemisse – Eesti jalgpalli vundament on klubid.“

Pohlak: ei vastanud.

Veskimäe (pildil): „Esiteks: EJL kui ühe suurema harrastajaskonnaga alaliit peab olema veelgi valjem spordi eestkõneleja avalikus ruumis. Ühiskonnas laiemat diskussiooni ja lahendamist vajavaid teemasid on palju. Hetkel puudub riigil minu hinnangul igasugune nägemus spordi tuleviku osas. Teiseks: liidu uus juhatus peab olema valmis senisest kiiremini muutma strateegia fookuspunkte. Ühel hetkel on selleks inimesed, teisel infrastruktuur ja kolmandal spordi rolli mõtestamine riigi arengus. Oluline on need pudelikaelad defineerida ja õigeaegselt reageerida. Samuti peab organisatsioon olema paindlik ja võimeline jõuliselt arendama mitut valdkonda üheaegselt. Selleks aga vajame kõigi valdkondade tugevaid eestvedajaid. Kolmandaks: kaasata Premium liiga klubide esindaja juhatuse töösse. See suurendaks klubide teadlikkust, kaasatust ja seeläbi ka vastutust jalgpalli arengus. Neljandaks: senist jalgpalli rahastust tuleb selgelt muuta ja tekitada täiendavaid võimalusi. Senine praktika ei motiveeri klubisid noorte arendamisse piisavalt panustama. Esmane eesmärk peab olema tekitada Premium liiga klubidele läbi solidaarsusmehhanismi baasrahastus treenerite ja personali palkamiseks ja koolitamiseks. Hetkel on treeneri amet selgelt vähetasustatud ega võimalda enamikul täisajaga sellele pühenduda, mis kajastub selgelt töö kvaliteedis. Sel teemal on viimasel aastal toimunud ka selgeid positiivseid arenguid.“
Rahastust tuleb selgelt muuta ja tekitada täiendavaid võimalusi. Senine praktika ei motiveeri klubisid noorte arendamisse piisavalt panustama.
Veiko Veskimäe
Tiirik: „Esitan siin vaated Lõuna-Eesti mätta otsast. Esiteks: kindlasti jalgpallihall siiakanti. Teiseks: jooksvas suhtluses liiduga ei pea alati sõitma Tallinna, vaid saab kasutada ka Skype-koosolekute vormi. Kolmandaks: abi klubidele erinevate arenguprogrammide osas, näiteks kogukonnatöö hoogustamiseks.“

Burdakov: „Ma ei oska sellele küsimusele nii kiiresti vastata.“ (Burdakov loobus ka järelemõtlemise ajast - toim).

Mutle: „Meie klubil toimib suhtlus alaliiduga väga hästi. Kõik vajalikud ettepanekud oleme varasemalt otse neile edastanud ja teeme seda ka edaspidi.“

Roosson: „Toon välja kaks. Idee „Eesti meistriliiga 2020. aastaks täisprofessionaalseks“ võiks realiseeruda varem. Premium liiga telemängude jaotus veidi võrdsemaks, Pärnusse võiks tulla rohkem kui üks hooaja kohta.“