Jalgpalliliidu tegevusest ma ei räägi, meedia omast küll.

Aga esmalt saagu sõna Piirojast kuus aastat noorem kolleeg, keskkaitsja, koondise tänane kapten Ragnar Klavan: „Raio tähendus Eesti jalgpallile on väga suur. Kui palju emotsioone ta väljakule jättis, oli täiesti meeletu – ma arvan, et iga jalgpallisõber tunnetas seda.”

See, mismoodi terve koondis eilse pressikonverentsi sissejuhatuseks Piirojale plaksutas ja lõpetuseks laulis, oli äärmiselt südantsoojendav. Sellised hetked ei saa tekkida sunniviisil, vaid tulevad südamest.

Kirg, emotsioonid ja endast kõige väljakule jätmine tegidki Piiroja fenomenaalseks. Ta oli vist kõigi endiste ja praeguste kaaskoondislastega võrreldes täielik puujalg. Kui kainelt analüüsida, ei küündinud ta klubikarjäär kaugeltki sinna, kuhu paljudel teistel. Aga meeletu ja üliloomulik tahe ka kivist läbi minna, tapjapilk väljakul – need on omadused, mille too Pärnu poiss igaveseks Eesti jalgpallile pühendab. Ses mõttes meenutab ta mulle meie kodukootud vutipesa esikuulsust Mart Poomi – kuigi jah, Poom jõudis palju kaugemale, sest ta oskused oma erialal olid mitu klassi kõrgemad.

Annaks jumal, et nooremad ja vanemad tahaksid nende meeste pärandist õppida. Ei saa salata: me näeme viimasel ajal aina sagedamini väljakul Eesti koondist, kust ei õhku sellist põlemist, viha ja tapjainstinkti. See on asendunud omavahelise kätelaiutamise, pea norgulaskmise ja vahel ka alistunud löntsimisega. Niimoodi ei hakka Eesti koondis kunagi kedagi (endast suuremat) võitma. Piiroja puhul olnuks selline suhtumine välistatud.

Piiroja teine kaubamärk on siirus kõiges, mida ta teeb. Tean jalgpallureid, keda Raio piiritu avatus ja kohati isegi lapsesuu on häirinud. Aga ta on alati jäänud iseendaks: kui vähegi võimalik, pole ta iial öelnud „ei”, staarikompleks on talle (erinevalt mõnest ütlejast) täiesti võõras.

Need ongi põhjused, miks Piiroja on paljudele südamesse läinud. Spordi – isegi mitte jalgpalli – võlu ei peitu enam ammu pelgalt protsessil ja tulemusel. Publik tahab atleedilt tuima töö kõrval isikupära, avatust ja muud sellist. Leidub küllalt tegelasi, kes ei soovi või oska sõubisnise seda poolt teadvustada-tähtsustada. Umbes samavõrd leidub ehk neid, kes teevad seda ebaloomulikult.

Piiroja on ehe ja siiras kõiges. Mida mõtleb, seda ütleb; mida oskab, sellest annab alati sada protsenti. Ja selle eest ei tasu talle kade olla, vaid teda tänada ja temalt õppida.