KATRIN LOO
(Eesti koondises 61 mängu)

Debüüt koondises
26. mai 2007, Eesti - Läti. Tegu oli Balti turniiriga ning kuulusin esmakordselt ametlikult A-koondisse (eelnevalt olin paar kuud enne osalenud sõprusmängus Rootsi U-23 vastu) ning õnnestus kohe ka algkoosseisu pääseda. Mängust mäletan nii palju, et võitsime, ent jube raske oli, sest vutimaailmas olin selleks ajaks vaid kaks aastat figureerinud ning vähene kogemus andis väljakul tunda.

Parim mälestus seoses koondisega
2009. aastal mängisime koondisega Armeenias sõprusturniiri ning lõin oma esimese värava, mis vormistas tabloole 2:1 võidu Kasahstani üle. Olin tohutult õnnelik, sest salamisi olin alati soovinud, et minu esimene värav oleks eriline. Teine kustumatu mälestus, Prantsusmaalt, jääb sama aastanumbri sisse. Prantslasi oli toetama tulnud pea 10 000 inimest ning õhkkond, mille nad staadionile lõid, ei kustu mu mälupildist ilmselt eal.

Mida ootan eelseisvatelt maavõistlustelt Maltaga ja EM-valiksarjalt?
Malta puhul on lihtne, tuleb võita! Eelmisel korral nendega mängides jäid nemad peale ning nüüd on meie kord näidata, et oleme vigadest õppinud ja rohkem kui valmis uueks lahinguks. Sama kehtib ka valiksarja puhul. Eesootavad mängud Bosnia ja Serbiaga on meie võimalus kuus punkti teenida. Seejärel tuleb uut ettevalmistust alustada, et uuel aastal vastu seista juba kõrgemal asetsevatele riikidele (Belgia, Inglismaa), et neilgi elu palliplatsil võimalikult raskeks teha.

Sinu sõnum noortele: miks peaksid tüdrukud valima just jalgpallitrenni?
Jalgpall on fantastiline! Esmalt pakub see nii füüsilist kui ka vaimset väljakutset ning annab võimaluse end alati üha kõrgemal tasemel proovile panna. Oled alati ümbritsetud võistkonnast, kellele toetuda, ning koos kogetu nii mänguväljakul kui ka treeningplatsil rikastab hiljem kirjeldamatute emotsioonidega su mälestustepagasit ning vormib sõprussuhteid, mis jäävad püsima aastateks.