Jalgpalliliit koolitas kolme aastaga 400 algtaseme treenerit
Alates 2009. aastast on korraldatud 24 kursust, millest suur osa on toimunud Tallinnas, kuid kolm korda on rahvajalgpalli koolitust korraldatud ka Tartus, kaks korda Narvas ja Pärnus ning korra Paides, Kuressaares, Viljandis, Elvas, Emmastes, Tääksis ja Vinnis.
"Rahvajalgpalli koolitusel on peamiselt osalenud amatöörmängijad, madalamate liigade võistkondade treenerid, algajad noortetreenerid, lastevanemad, kehalise kasvatuse õpetajad ja jalgpalliaktivistid. Kursusel anname edasi tehnilisi algteadmisi, vaatame üle tüüpvead, pakume sissejuhatust treeneritöösse," selgitas EJLi koolitusjuht Urmas Kirs.
Lisaks Kirsile on rahvajalgpalli kursusi läbi viinud ka Katrin Kaarna ja Karel Voolaid. Hetkel koolitab EJL veel 6 inimest, kes hakkavad kursusi läbi viima erinevates Eesti paikades, millega suurendatakse koolituste arvu ja piirkondlikku haaret.
Rahvajalgpalli koolitus on esimene aste EJLi koolitusredelil - järgmine samm on EJL C kursus, mille edukas läbimine tagab juba treenerilitsentsi ning selle tee on paljud rahvajalgpalli lõpetajad ka valinud.
"Algtaseme kursus on vaikselt täitmas oma eesmärki treenerite ringi suurendamisel ja inimeste harimisel," märkis Urmas Kirs. "EJL C litsents on paljudele esimese sammuna liiga raske, rahvajalgpall jällegi paras algus edasi pürgijatele ja teiselt poolt ka paras tase nendele, kes on abistavas rollis või aktiivne lapsevanem."
"Rahvajalgpalli kursus vältab 16 tundi, sisaldades nii teooriat kui ka praktikat. Pakume klubidele ja võistkondadele välja, et nad moodustaksid huvilistest rahvajalgpalli koolituse gruppe ja meiega ühendust võtaksid, et saaksime kohale tulla ja koolituse läbi viia. Selliselt on klubil võimalik harida oma lastevanemaid ja teisi klubid töötajaid ning kaasata neid klubi treeningtöösse. Samamoodi võiksid tegutseda koolid, et pakkuda kehalise kasvatuse õpetajatele täiendkoolituse võimalust," lisas Kirs.
