INTERVJUU: Aivar Pohlak: Eesti ei vaja kodustatud brasiillast, küll aga jalgpallikoolide süsteemi
Kas Eesti ei vajaks mitte mingit jalgpallikooli või -akadeemiat, mis toimiks umbes nii nagu omal ajal TSIK: andekamad poisid suunatakse sinna kokku ja treeningud toimuksid kaks korda päevas.
Ütleme nii, et me vajaksime selliste jalgpallikoolide süsteemi. Tegelikult mõtleb jalgpalliliit sinnapoole, et Eestis võiks olla ca 8 regionaaselt jalgpallikooli, kus oleksid koos U-17 ja U-19 vanused regiooni parimad mängijad, kes toetaksid üksteise arengut. Ainult üks jalgpallikool oleks tipu ajamine liiga teravaks ja oleks vastuolus ka meie arusaamisega ala arengust - võimalikult paljud peavad saama võimaluse ja tõeline talent avaneb hilja.
Millal võiks Eesti koondises näha nn. "kodustatud brasiillast"? Kas kuskil välisklubis mängib mõni väliseestlane, kes oleks koondisele vajalik?
Isiklikult ei pea kodustatud brasiillase olemist koondises vajalikuks. Me oleme ainus koondis, kus saavad mängida eestlased ja seda võimalust tuleb täiel määral kasutada.
Väliseestlasi on, aga selliseid, kes oleksid vastaval tasemel ja peaksid Eestit oma kodumaaks - selliseid ei ole kohanud. Erik Paartaluga oli mul pikk kirjavahetus - ta oli väga huvitatud nii keeleõppest kui ka Eestisse tulemisest, vahetasime kümmekond kirja, aga seejärel tuli mängu agent ja edasi räägiti vaid rahast. Raha eest koondislasi me ostma ei hakka, see on selge.
Millal hakkab tööle Liidu turundusosakond? Lubasite ju kunagi, et varsti-varsti hakatakse tööle ja kõik koondise mängud lähevad täismajale ning Meistriliiga hakkab ka promo saama?
Turundusosakond töötab ja korralikult. Aga jalgpall on armastus ja eksib see, kes arvab, et armastust on võimalik tekitada tavaturundusega. Armastust ei valita, armastus valib sinu ja see kehtib ka jalgpalli kohta. Ehk me peame tekitama olukorra, kus jalgpall annaks üha rohkematele inimestele võimaluse endasse armuda, see on keeruline tee ja me oleme sellel teel kannatlikult liikunud. Olen kindel, et väike samm edasi koondise tulemustes ja A. Le Coq Arena jääb kitsaks.
Mis puudutab liigat, siis siin on olukord samasugune - iga klubi peab olema nagu naine, oma näo ja oma kommetega ja temassegi tuleb armuda. Kusjuures neid armunuid on meie lühikese ajaloo jaoks piisavalt - peatage tänaval 100 inimest ja küsige millisele Eesti jalgpalliklubile kuulub nende sümpaatia ja ma usun, et enamik neist annab teile vastuse, paraku ei ole ajastu enam nii romantiline kui pool sajandit tagasi, mil kohtama minek oli tähtis ja eesmärk omaette.
Kas praegune olukord, kus Meistriliiga hakkab märtsis, on normaalne? Publik vaevalt sellistele mängudele tuleb ning mängijatele on ka ohtlik mängida jäisel kunstmurul.
Jah, on normaalne ja vajalik, lühem hooaeg ei annaks profispordi mõõtu välja. Huvitav on märkida, et Eesti oli meie regioonis Venemaa järel järgmine, kes hooaja alguse märtsikuusse tõi, peale meid tegid sama Norra, Rootsi, Läti ja Leedu.
Publikunumbrid märtsis ja juunis on sarnased ja kindlasti ei ole ilm esimene asjaolu publikunumbrite kujunemisel. Kordan fakti - Eesti liigas toimub miinuskraadidega mänge oluliselt vähem kui Venemaa, Saksamaal, Hollandis või Itaalias ja ilma muuta me ei saa. Meie käes on vaid valik, kas me mängime tõsiselt või ei, ja ma arvan, et otsus mängida on õige.
Jäistel kunstmurudel mänge ei toimu. Tõsi on, et infrastruktuur peab arenema, kuid tõde on selleski, et enne peab olema nõudlus ja seejärel areng ehk siis ei ole võimalik mõelda nii, et ehitame kõigepealt ideaalsed staadionid ja seejärel pikendame hooaega. Kogu maailmas on asjad liikunud ikkagi teistpidi.
Kas oleksite nõus müüma FC Florat, kui jah, siis millise summa eest?
Ma ei ole ärimees. Pigem annaksin FC Flora kellelegi, kelle jõusse ja moraali usun.
Kas olete jalgpalliliidu juhina teinud otsuseid Flora kasuks?
Ei ole ja ei kavatse ka teha. Mõistagi on mõni liidu juhatuse poolt jalgpalli huvides tehtud otsus olnud FC Florale kasulik nii nagu on mõni otsus olnud kasulik Narva Transile, Sillamäe Kalevile, FC Levadiale ja nii edasi, aga see on elu normaalne osa. Ma olen ülesandekeskne inimene ja minu ülesandeks on jalgpalli arendamine. Liidu juhatusse kuulub terve armee haritud ja väljakujunenud persoone, sellises olukorras ei ole sigaduste tegemine võimalikki.
Kas on lootust, et millalgi luuakse põhjamaade liiga (Taani, Norra, Rootsi, Soome ja Eesti) koduliigade kõrvale?
See pole reaalne. Royal League näitas ilmekalt, et uusi traditsioone on raske tekitada ja et aasta on niigi jalgpalli viimase võimaluseni täis.
Kas EJLi juhatus ja president ei peaks tagasi astuma? Organisatsioonis (Meistriliiga on organisatsiooni suurem osa) valitseb korralagedus, koduse meistriliiga tase ja pealtvaatajate arv langeb aastast aastasse, liidu presidendi omanduses on kolm klubi, mis mängivad meistriliigas.
Minu jaoks on väga oluline vahe vastutusel ja omandusel, põhimõtteliselt ei ole ma huvitatud ühegi jalgpalliklubi omamisest, küll aga olen valmis mõne eest neist vastutama. Jalgpall Eestis ei saa mitte kunagi äriks ja ma olen sellega rahul, sest sellisena on temas misjonärina tegutsemine lihtsam.
Eesti Jalgpalli Liidus ei valitse vähimaki korralagedust, olen kindel, et tegemist on väga hästi toimiva organisatsiooniga.
Ehk siis olen kindel, et ei liidu juhatus ega president ei pea tagasi astuma, sest nad teevad oma tööd ja täidavad oma rolle suure vastutuse- ja missioonitundega, kusjuures see kõik käib ühiskondlikus korras.
Kas olete nõus väitega, et EJL sarnaneb rohkem mingi arengumaa või totalitaarse riigi jalgpalliorganisatsioonile, kui Euroopa mõistes demokraatlikuse alusel põhinevale jalgpalliliidule, sest mitmed presidendi omanduses olevad klubid mängivad Meistriliigas.
Vastasin osaliselt sellele juba oma eelmise küsimuse juures - lisan nii palju, et minu loomuses on kõige tähtsaim joon vabadusearmastus, mida ma hoian nii enda kui ka teiste tähenduses, ehk siis ma oleksin täiesti ebasoviv tüüp juhtima totalitaristliku riigi jalgpalliorganisatsiooni ja ma pole kindlasti mitte mingi Goebbels või Beria, rääkimata Hitlerist või Stalinist.
Öeldakse, et mind tundmata tekib minust täiesti vale mulje - võimalik, et see on ka Sinu kummaliste hoiakute põhjuseks.
Eesti koondise mänge käib vaatamas valikmängude ajal keskmiselt 6000-7000 inimest. Ilmselt kõigile neile meeldib kaasa elada oma koondisele, kuid miks enamus neist ei tule meistriliiga mängudele?
Tänapäeva inimestel on vähe aega ja väga palju valikuvõimalusi, kusjuures see ei mõju mitte ainult otseses, vaid ka kaudses tähenduses. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi tundis koolipoiss end koolitundide lõpu ja vanemate kojutuleku vahel üksi ja ta mõtles ja muretses ja otsis endale eeskujusid ja tegevusi ja jõudis nii erinevate võimaluste - jalgpalli, loodusearmastuse, raamatuteni -, siis tänapäeval täidab kõik tühimikud internet ja selle tagajärjed on traagilised mitte ainult jalgpalli, vaid kogu elu jaoks.
Koondise mängud on piisavalt harva ja nende tähendus on piisavalt kõrge, et rebida inimene välja tema rutiinidest, klubimängudele sellise rolli saavutamine pole nii lihtne.
Mida arvate Eesti kohtunike tasemest ja kas näete nende hulgas ka mõnda kohtunikku, kes võiks EM või MM finaalturniiri edukalt vilistada?
Hannes Kaasik ja Kristo Tohver on piisavalt noored ja omavad eeldusi jõuda vähemalt tipu lähedale.
Mida arvate sellisest meistriliiga süsteemist nagu on või vähemalt oli Lätis: kümme klubi mängivad omavahel kaks korda läbi, seejärel jätkavad esimesed kuus omavahel ning tagumised neli samuti isekeskis. Sellega ju väheneks ebahuvitavate mängude osakaal?
Üks jalgpalli edu alustest on tema lihtsuses. Üks lihtsuse tähendusi on ka liigasüsteemis, kus kõik mängivad kõigiga läbi. Tähtis on jõuda olukorrani, kus liigas ei ole ebahuvitavaid mänge. Võimalik, et oleme Eesti Meistriliigaga jõudnud sellisesse olukorda või vähemalt selle lähedale.
Kas Eesti U21 koondise hea esinemine viimases valiktsüklis tähendab, et ka Eesti täiskasvanute koondisel seisavad peagi ees märksa paremad ajad?
Jah, valik A-koondisse suureneb ja konkurents kasvab.
Millesse takerdus Sillamäele planeeritud jalgpallikutsekooli projekt?
Projekt lükkus edasi, sest piirkonnas polnud vajalikus vanuses piisavalt heal tasemel poisse ja jalgpalliliit ei nõustunud ideega tuua juurde mängijaid Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest.
Kas on juba paigas või on umbkaudu teada, kui palju hakkab maksma piletipakett EM-valikmängudele? Kas piletimüük on üldse sama süsteemi järgi kui viimasel ajal?
Jah, sama süsteemi järele. Avalikus müügis maksab piletipakett küljetribüünile 900 ja otsatribüünile 800 krooni.
Kas teie arvates on viimasel ajal hakatud tooma Eesti Meistriliigasse liiga palju välismaalasi ning omad Eesti poisid on tahaplaanile jäänud?
Kuna Levadia, Flora, Tammeka, Tulevik, Paide, Kuressaare ja Kohtla-Järve Lootus mängivad valdavalt kohalike mängijatega, siis võib Kalju, Transi ja Sillamäe Kalevi välismaalastele üles ehitatud ambitsioone pidada liigat arendavateks. Kui selliselt toimiks enam kui 50% liigas mängivatest klubidest, võiks olukorda hakata pidama kriitiliseks.
Rakvere vutifännina sooviksin tulevikus oma kodulinna meeskonda näha meistriliigas, aga kuna Rakvere kuulub Flora süsteemi, siis on see ilmselt võimatu. Miks vahetatakse kogu aeg treenereid ja mängijaid? Pool Kuressaare meeskonnast on tegelikult Rakverest pärit?
Arvan, et Rakvere jalgpalli jõudmine Meistriliigasse FC Flora süsteemi osana on oluliselt reaalsem, kui väljaspool seda. Olukord Rakvere jalgpallis on olnud viimastel aastatel närviline, aga praeguseks on ilmselt saadud asjad paika ja edasi on võimalik areneda rahulikult.
Usun, et Kuressaare eest Meistriliigas mängivad Rakvere poisid on selle võimaluse üle õnnelikud ja see on eelduseks Rakvere jalgpallkultuuri paksenemisele, ringiga jõuab ju saadav kogemus Rakveresse tagasi.
Miks Lilleküla staadioni neljast tribüünist 3 on katuse all ja üks ilma katuseta? Kas staadion projekteeriti teadlikult sellisena? Kui ei, siis millal võiks oodata ka sinna peavarju? Milline on plaan staadioni täieliku valmimise osas.
Staadion on ehitatud valmis n.ö minimalistlikult, projekt näeb ette nii neljanda tribüüni katust kui ka veel ühte tribüüniringi katuse all. Usun, et eraalgatuse teel tegime väga palju ära ja loodame, et paremate aegade taastudes on võimalik staadion päris valmis teha.
Miks Rakveres ei suudeta teist aastat järjest paberimajandust korda ajada ja meeskond alustab hooaega miinuspunktidega?
Lõplik selgus asjades saabus veebruari viimastel päevadel, küllap mäletate ise, millal toimus ümbarlaud linnavalitsuses, sealt jäi paberite esitamiseni üksikud päevad. Enne seda polnud võimalik saada ühtegi paberit.
Kas ja millal võib madalamates jalgpalliliigades näha kolme kohtunikku? Kuna klubid maksavad liigas osalemise eest ja lisaks iga mängija veel omakorda litsentsi eest, siis tekib küsimus, et miks ei suudeta mängudele määrata rohkem kui ühte kohtunikku?
Algaval hooajal mängitakse kolme kohtunikuga ka III liigas ja lähiaastatel loodame jõuda selleni ka IV liigas.
Millal me näeme, et jalgpallimängude külastajate hulk on suurem kui korvpallimängude külastajate hulk?
Koondise tasemel see juba nii on, millal saab jalgpalliliiga tippmängul olema rohkem rahvast kui korvpalliliiga tippmängul, seda on raske öelda. Küllap juba tänavu, kui tiitel otsustatakse viimases voorus kahe meeskonna omavahelises mängus.
Millal toimub taas mõni Eesti täiskasvanute koondise mäng väljaspool Tallinna?
Ehk juba sel sügisel, aga lubada ei tihka.
Kuidas kommenteerite pürotehnika kasutamist tribüünidel, mis nüüd (nagu ma aru saan) on lubatud eelneva kokkuleppe alusel.
Jah, saad õigesti aru. Kui fännid arvavad, et see on nende jaoks olulune, siis mõistlikul moel on võimalik neile vastu tulla.
Millal kolib Eesti meistriliiga A. Le Coq Arenale?
Aprilli teisel poolel.
Palju riik toetab Eesti jalgpalli? Kas seda on võrreldes teiste aladega vähe või palju?
Toetab vähe ja seda ka teiste aladega võrreldes. Põhjendus on, et saame ise hakkama.
Kas Flora jalgpallurid saavad oma palga õigeaegselt kätte?
Sel aastal on saanud.
Olete vihjanud, et Eesti koondis otsib vastaseid veel kaheks sõprusmänguks. Kuna need vastased selguvad ja kas tegemist võib olla ka mõne tippriigiga?
Tippriikidega mängimine on igaühe unistus, aga seda pole nii lihtne korraldada, kuigi sportlikus mõttes on ka 26. mail meile külla tulev Horvaatia jalgpalli tippriikide hulka kuuluv. Mis puudutab kõnealuseid mänge, siis kaks lisamängu on maksimun, mida veel endale lubada saame, praegu räägime ühe Aasia ja ühe Aafrika riigiga, mõlemaga soovime mängida kodus ja üks neist mängib ka MM-finaalturniiril. Aga midagi ei juhtu, kui neid mänge ei tule, sest neli mängu enne augustis algavaid valikmänge meil juba on.
Naljaga pooleks - eile hommikul oli A. Le Coq Arenal FC Flora kontori uksel plakat "Aivar, palun kutsu Inglismaad" ja Inglise lipp - ehk siis küsimuses esitatud soov veel konkreetsemale ja kirglikumale tasandile viidud. Kahtlemata teen kõik, et seda soovi täita, kuid see pole liiga reaalne. Mis ei tähenda, et vaeva näha ei tasuks.
Kas seoses EMTA otsusega blokeerida netikasiinod võib EJL ilma jääda ka Triobeti rahadest?
Ilmselt mõtlete Triobeti reklaamiraha. Pigem võib meil tekkida probleem uue toetuslepingu sõlmimisega, aga need asjad ei sõltu meist ega ole tegemist ka märkimisväärse osaga liidu eelarvest.
Kui Narva Transi kihlveopettus saab tõestatud, kas siis visatakse nad jalgpalli meistriliigast välja? Kas juhatus julgeb nii karmi otsuse langetada?
Kihlveopettus on sisuliselt tõestatud, nüüd jääb üle selgitada välja asja mastaap ja võimalikud täiendavad seosed. Jalgpalliliidu juhatus julgeb teha kõiki õiglaseid ja õigeid otsuseid, selles pole kahtlust.
Minu praeguse hetke isklik arvamus on, et Trans peaks saama veel ühe - ehk viimase võimaluse - ennast muuta, mis tähendab, et pigem vajame väljaviskamise asemel tarka viimase võimaluse andmist koos lisandustega, mis vähendaksid rikutud mängijate huvi mängutulemuste müümiseks ja taustal tegutsejate huvi mängijate mõjutamise vastu. Me ei tohi unustada, et Transi probleemis on tegemist 6-7 mängijaga ehk siis tegelikult oleks vaja liigast eemaldada need mängijad + veel ehk teiste klubide peale kokku ca kümmekond mängijat, kuigi tõsi on seegi, et Trans kui klubi on seni nimetatud probleemi suhtunud jahedamalt kui teised ja seepärast on nendega asjad ka nii kaugele läinud.
Viimase võimaluse andmist toetab kindel teadmine, et saame iga pettuse kohta infot, miinus on selles, et nii suure rikutuse astme juures hakatakse otsima uusi teid. Tõsi on, et uusi teid hakataks otsima ka siis, kui Trans liigast kõrvaldada.
Lisan, et enne lõpliku otsuse langetamist saab liidu juhatus asja kohta olulisel määral lisainfot.
Eesti mängib EM-valiksarjas Itaalia, Serbia, Põhja-Iirimaa, Sloveenia ja Fääri saartega. Mitu punkti peaks Eesti koondis koguma, et president jääks valiktsükliga rahule?
Ma ei taha mõelda nii lihtsalt. Aga kui küsimus esitati, siis katsun ka vastata - ütleksin nii, et kui kogume 14 punkti, siis oleksin õnnelik. Ja palun mõelge enne hoolsalt kui sellele vastusele reageerite.
