Hooaeg on olnud hea: ainsana mängisid kaasa kõik 14 koondise mängu ja mänguminutitelt jäid alla üksnes Karol Metsale – need olid vastavalt 1042 ja 1024. Kas tunned ennast koondises kindlalt?

Ma tunnen, et olen koondise ja treenerite huviorbiidis, aga ma ei saa kindlalt öelda, et olen põhimees. Pean veel pingutama, proovin teha oma tööd, et saada kindlaks põhimeheks. Iga koondisekutse on nagu preemia selle eest, mida oled viimaste nädalate või kuu jooksul teinud.

Mängid koos koduse rivaali Karol Metsaga. Kuidas teil koostöö sujub?

Meil on head suhted, ta on tore poiss. Kui me oleme koondises, siis meil probleeme pole. Saame hästi läbi. Aga kui kohtusid Levadia ja Flora, siis me sõbrad ei olnud (naerab – toim.). Aga see ongi jalgpallis alati nii.

Levadiaga olete olnud väga heas hoos. Mis teid edukaks teeb?

Ma arvan, et mitu tegurit. Esiteks head treenerid ja nende töö. Samuti hea koosseisuvalik. Kõik tahavad Levadia eest anda endast kõik, et saavutada seatud kõrged eesmärgid.

Peatreener Marko Kristal oli mängijana suur naljahammas. Kas ta treenerina ka nalja viskab?

Kui treeningul läheb hästi ja meeskond töötab, kui ei olda lohakad, siis teeb nalja. Kui ta tunneb, et mängijad ei anna endast kõike ja teevad lollusi, siis ta annab oma rahulolematusest kohe teada. Ta on huvitav treener.

Kas ta vihastab ka?

Loomulikult võib ta vihastada. Aga ta ei ole kuri inimene. Ta kasutab vajadusel piitsa ja präänikut, teeb nalja ja räägib tõsiselt.

Sergei Pareiko ütles, et tuleks Eestisse, kui siin moodustataks superklubi, mis üritaks läbilööki Euroopa liigasse. Kas Eesti klubi suudaks jõuda Euroopa liigasse?

Ma arvan, et selleks peavad paljud tegurid olema kõrgel tasemel. Nagu see on headel välisklubidel. Organisatoorselt peavad asjad olema korras. Siis tuleksid siia ka head mängijad, kellega koos on võimalik midagi saavutada. Arvan, et lähemas tulevikus võib see juhtuda küll, sest jalgpall on sihuke mäng, et kunagi ei tea, kes võidab, kes kaotab.

Kui palju on uus täismõõtmelise väljakuga sisehall meie jalgpallile juurde andnud?

Talveperioodil on see parim, mis meie kliimas olla võib. Seal on normaalne temperatuur ja kõik muud tingimused pallimängimiseks. Kunagi ei tea, mis ilm meil õues on. Hooaja ettevalmistusperiood läks kindlasti kvaliteetsemaks kõikidel klubidel.

Kui kaua sina Levadias mängid? Millal välismaale siirdud?

Ma arvan, et pean end Eesti tasemel rohkem näitama, et kuhugi kaugemale jõuda. Praegu olen Levadia mees ja kõik mõtted on selle klubi juures ja seotud klubi eesmärkidega.

Mida sa oma trumpideks pead?

Ma olen väga töökas inimene.

Sinu suurt töövõimet oleks ka mina esimesena nimetanud.

Teistmoodi keskväljal ei saagi. Aga mul on vaja end arendada.

Mille kallal pead töötama?

Ma arvan, et vajan rohkem julgust, et oma otsuseid vastu võtta. Peaksin ründefaasis rohkem enda peale võtma ja ka riskima.

Eelmisel aastal lõid Premium liigas kaks, kaks aastat tagasi ühe ja kolm aastat tagasi kolm väravat. Keskmiselt kaks väravat hooajal. Kas treenerid üldse ootavad sinult rohkem resultatiivsust?

Mul ei ole treeneritega olnud tõsiseid vestlusi sel teemal. Aga muidugi on kaks väravat hooajal keskväljamehele vähe. Peab seda statistikat parandama.

Kuidas oma lööki hindad? Marko Kristal ütles 2013. aasta Jalka veebruarinumbris, et su löögil on sihik paigast ära.

Ega mulle eriti ei meeldi iseenda hindamine, aga kui peab, siis ... Arvan, et löögitäpsust on vaja treenida. Keskväljamehe trumbiks peaks olema kauglöögid ja minagi pean nii kaugele jõudma. Olen selleks võimeline.

Mida nõuab eelkõige sinult väljakul Marko Kristal ja mida Magnus Pehrsson?

See sõltub minu erinevatest positsioonidest väljakul. Koondises mängisin tihti äärepoolkaitsjana, kus on oma ülesanded. Levadias selliseid ülesandeid ei olnud. Klubis paiknen keskel ja seal on oma nüansid. Olen juba harjunud sellega, et mängin klubis ja koondises eri rolle. Alguses oli koondises vaja aru saada, mida treener sinust täpsemalt tahab. Ülejäänu on keskendumise küsimus. Kui oled kontsentreeritud ja tead, mida sinult oodatakse, siis probleeme ei teki.

Kas sa individuaalset trenni teed?

Teen küll. Hooajaeelsel ettevalmistusel käin jooksmas. Ma tean, kui palju ma pean jooksma, et olla valmis. Eraldi treeninguid ma ei tee, aga pärast trenni jään kohale, et harjutada lööke, teha jõudu jms. Ma pole inimene, kes pärast trenni kohe duši alla ja koju läheb. Mulle meeldib rahulikult veel ükskõik mida teha.

Eesti jalgpallis on kinni püütud suur hulk pettureid, kes osalesid kihlveopettustes. Kas sulle on kunagi tehtud ettepanekut selles osaleda?

Seda pole olnud. Jalgpalluritele on see valus teema ja olen õnnelik, et kuni tänaseni on sellised ettepanekud minust mööda läinud.

Mis juhtus San Marinos?

Väga kehv esitus.

Te ikkagi alahindasite vastast?

(Väga tõsiselt – toim.). Seda ei olnud kindlasti. Me olime nii keskendunud, võibolla ülekontsentreeritud. Tahtsime lüüa värava nii kiiresti kui võimalik. Kui väravat ei tulnud, siis kasvas psühholoogiline surve. Meil oli olukordi, aga väravat ei tulnudki. See oli väga valus.

Kui palju sa eestikeelset jalgpallimeediat jälgid?

Vabal ajal ikka. Loen nii eesti- kui venekeelset meediat. Lugesin ka meie viigi kohta San Marinos.

Eesti meedia juhtis tähelepanu, et kõik mängijad ei laula Eesti hümni, valdavalt just venelased. Miks sina ei laula?

Ma ei ole laulumees. Aga enda sees kordan neid sõnu. Ma pean kontsentreeruma mänguks ja mulle sobib kõige paremini, kui seisan ning laulan ja tunnen hümni oma sisemuses. See aitab mul mänguks paremini ette valmistuda.

Nii koondise treeningutel kui mängueelsel soojendusel on selgesti eristatavad rühmad: eestlased on omavahel ringis ja teevad harjutusi ning venelased toimetavad omaette. Kas see meeskonnavaimule ei mõju?

Ükskõik mis meeskonnas on sul alati sõpru, kellele võid alati külla minna, ja on lihtsalt meeskonnakaaslased, aga see ei mõju meeskonnatundele. Ma ei ole kokku puutunud sellega, et eestlased ja venelased oleks olnud konfliktis. Me ei ole venelased, me oleme venekeelsed eestlased. Mina ei ole venelane. Võibolla mu vanemad on venelased ja mu juured tulevad sealt, aga ma ei pea end venelaseks.

Sinuga juba telefonis suheldes jäi kõrva, et oled väga viisakas, tähelepanelik ja heade kommetega. Kas see on sul kodust?

Kui te nii ütlete, siis mulle teeb see väga head meelt. Jah, see on mu kodune kasvatus.

Kuhu su geenid viivad – kas ema ja isa on Eestis sündinud?

Nad sündisid Eestis, aga isapoolsed vanaema ja vanaisa on ukrainlased ning emapoolsed vanavanemad venelased.

Paljusid slaavi perekondi on Ukraina-küsimus tülli ajanud. Kas see on teid ka mõjutanud?

Ukraina-küsimust ei puuduta me üldse.

Kas jalgpall oli sinu jaoks loomulik valik?

Esimesele treeningule minekut ei otsustanud mina. Isa pakkus seda võimalust, kui olin viieaastane. Ta ostis mulle esimesed spordijalanõud, mis polnud küll päris jalgpallisaapad, aga on mul siiani meeles. Mul on meeles isegi hetked esimesest trennist. Mängisime kruusaväljakul.

Kas isa ka jalgpalli mängis? 

Ta tegeles jalgpalliga, aga pärast sõjaväeteenistust läks tööle.

Muud alad ei ahvatlenud?

Ma tegin küll isa soovitusel ka kergejõustikku, aga see oli selleks, et arendada end mitmekülgsemalt ja et see aitaks mind jalgpallis. Kogu aeg mõtlesin siiski jalgpallist.

Tahtsid profiks saada?

Jah. Koolis kirjutasime kirjandit teemal “Kelleks tahad saada?”. Mina kirjutasin, et tahan saada profijalgpalluriks. Õpetaja oli imestunud, et huvitav mõte.

Kas oled hiljem kohtunud selle õpetajaga?

Jah. Käin siiamaani oma koolis külas. Seal on palju õpetajaid, kellega saan hästi läbi ja kellega suhtlen. Seda ei juhtu just tihti, aga ikkagi.

Millised on meie lootused EM-valikgrupist edasi saada?

Kuna paberil on teoreetiline võimalus, siis peab uskuma. Šanss on olemas ja teistmoodi ei saagi väljakule minna – ikka peab uskuma. Meeskond teeb kõik endast oleneva, et edu saavutada ja viimaseid eksimusi parandada. Meil on võlg publiku ees. Me peame selle lunastamiseks võtma San Marinole kaotatud kaks punkti mõnelt favoriidilt tagasi. See on miinimum.

Aga ikkagi: et teha järgmine samm arengus, pead varem-hiljem välisklubisse siirduma. Kas sul vähemalt agent on olemas?

Olen kogu aja rääkinud, et oma karjääri peab ehitama samm-sammult. Pole vaja istuda ja oodata kuskilt mingit superpakkumist. Aga praegu olen Levadia mängija. Välisklubisse minekul on palju nüansse. Praegu proovin areneda mänguliselt ja teen seda siin.