"Kindlasti on valus. Mäng võinuks lõppeda ka teistmoodi. Mõlemal olid omad võimalused. Mäng pidanuks viigiga lõppema. Lasime endale värava lüüa, aga suutsime ikka veel ühe võimaluse luua, mis ei õnnestunud realiseerida. Üritame, aga midagi jääb ikka puudu," lausus Vassiljev, kes ka ise paar korda kaugelt peale põrutas ning eriti avapoolajal tabamusele väga lähedal oli.

"Võib-olla tuleb see üllatusena, aga mul ei ole teistele meestele midagi ette heita. Endale võin ma veel midagi öelda. Täna oli selline mäng lihtsalt, kus üks meeskond oli õnnelikum kui teine."

Mida Vassiljev siis endale ette heidaks? "Mõnikord olime ikka hädas üleminekutel kaitsest rünnakule. Mis ma endale võin öelda... Kurat, ükskord peab see pall võrgus maanduma! Kõik need löögid... Mõni ohtlikum, mõni vähem. Aga tundub, et vähemalt üks (värav tema poolt - toim) veel tuleb."

Esmaspäevasesse mängu Ungariga peab Eesti Vassiljevi sõnul tänasest kaasa võtma võidutahte. "Kindlasti oli täna tahe ja motiveeritus kõrgel tasemel. Võitlusvaim kestis lõpusekundini. Peame niimoodi jätkama ja lisama veel tehnikalist klassi olukordade lahendamisel," lisas ta.