DELFI SPLITIS: Kohalik taksojuht selgitab, miks Horvaatia tegelikult Eestile jalgpallis hävis
Üle-eelmisel nädalal toimus Horvaatias Splitis tõstmise EM. Väike meenutus Horvaatia reisist, kus kohaliku taksojuhiga tuli juttu spordist:
„Tean-tean, et korraldame tõstmise EMi,“ noogutab Eesti Päevalehe ja Delfi reporterit sõidutav Luka pead ja keerab rooli. Tema sõnul on Split Horvaatia kõige sportlikum linn – kui mujal võimutseb üksnes jalgpall, siis siin hangitakse medaleid paljudel teistelgi aladel, kergejõustikust ja veepallist kuni kickbox’ini.
Luka: „Meil oli ka kõige vingem korvpallimeeskond. Split on ainsana tulnud Euroopa meistrite karikasarja võitjaks kolm aastat järjest: 1989, 1990, 1991. Meil oli suurepärane põlvkond. Toni Kukoč…“
„Dino Radja,“ torkab Eesti Päevalehe reporter püüdlikult vahele ja Luka noogub rahulolevalt pead: „Just, Radja!“
„Dražen Petrović?“
Luka raputab pead: ei, tema mängis Zagrebis.
„Vlade Divac?“
See ekslik pakkumine meeldib Lukale juba hoopis vähem, sest legendaarne keskmängija on hoopis serblane.
Ta vahetab hoopis teemat ja hakkab sujuvalt rääkima Horvaatia jalgpallist. „Praegu on nii ja naa. Koondis on okei, aga klubid nõrgad. Raha ei ole. Kuldajad olid 90ndatel, kui kuus väravat löönud Davor Šuker aitas koondise MMil pronksini,“ jutustab Luka.
Aga kuidas maailma tippu kuuluv Horvaatia hiljuti sõprusmängus Eestile 0:3 kaotas?
„Ma ei näinud Horvaatia kaotusmängu Eestile. Olin tööl. Õnneks!“ kostab Luka ja selgitab: „Selles kõiges on süüdi Šuker. Kui varem oli ta Horvaatias väga armastatud, siis nüüd, alaliidu juhina, enam mitte. Teda vihatakse. Jalgpall on suur äri. Tema pressib alati 5-6 Zagrebi Dinamo meest koondisse, et nende turuväärtust tõsta ja kallilt maha müüa. Koondise valimisel käitutakse ebaõiglaselt. Näiteks AC Milani kuuluv Mario Pašalić ei saanud koondisekutsetki. Šukerit ei huvita koondise huvid, vaid Dinamo meeste müümine.“
Tõsi on see, et Šukeri kunagine populaarsus on vutijuhina sulanud kui kevadine lumi. Tema poole pildus kaotuse järel kibedaid kaptenikohuseid täitnud Ivan Perišic, kes leidis, et Šuker peaks hoolikamalt vastaseid valima. Ta pidas eelkõige silmas Lilleküla staadioni murukatte viletsat seisukorda ning leidis, et Marko Pjaca vigastuse võib kirjutada vutijuhtide kraesse.
Kaotusmängu järel spekuleeriti Horvaatia meedias isegi, et sõpruskohtumine sai üldse teoks tänu sellele, et Eesti koondis jättis juunioride valiksarjas registreerimata mängijat kasutanud Horvaatia vastu protesti esitamata. Nii olevat Eesti jalgpalliliidu president Aivar Pohlak pakkunud Šukerile aumeeste kokkulepet: me jätame protesti esitamata, kui Horvaatia koondis tuleb Eestisse mängima.
Pohlak lükkas Horvaatia meedia spekulatsiooni kategooriliselt ümber, tema kinnitusel ei olnud nendel kahel sündmusel vähimatki seost.
