Brüsselis MM-valikmängus saadud 1:8 "sauna" järel Liverpooli keskkaitsjale esitatud küsimus "Mis juhtus, et Eesti endale kaheksa väravat selja taha lasi?" võttis palluri esmalt nõutuks. "Mul on väga raske sellisele küsimusele ühe lausega vastata. Mitte et mul midagi ajakirjanduse vastu oleks, aga praeguses situatsioonis on väga raske vastata küsimusele "Mis juhtus?". Olime halvad, aga seda ei saa kuidagi ühe lausega kokku võtta. Ma ei tea... Kas proovime kuidagi teistmoodi?"

Mõne teise mängija suust kõlanuna tundunuks selline vastus ründavalt, kuid Klavani näost paistis, et ta tõsiselt tahab selle peas toimuva sasipuntra lahti harutada. Teeme siis algust.

"On murettekitav, et kaks valikmängu järjest lüüakse meile peale esimest minutit nurgalööki (eelmises mängus Kreekaga sündis 2. minuti nurgalöögist värav - G.L.). Eriti täna, kui pall oli meie käes ja justkui vastane peaks kartma, et midagi ohtlikku võib tulla. Läks hoopis vastupidi. See näitab nii mõndagi meie mänguks valmisoleku kohta," jätkas Klavan.

"See (kehv avaminut) on ikkagi peas kinni. Kõik me oskame rahulikus situatsioonis pikka palli lüüa, aga pingelisemas olukorras ei lenda pall väga kaugele. Peaksime suutma kaitses pikka palli lööma kasvõi nii, et läheb üle jala ja 30 meetrit auti, aga mitte vastasele rinna peale!"

Klavan, kelle rikošetist sündis kaks väravat, andis hävitava hinnangu ka enda esitusele. "Olen kurb, pettunud ja vihane enda ja kogu selle õhtu peale. Mul on väga kahju. Jätan endast koondist esindades alati kõik väljakule. Esindan oma riiki ja selline kaotus on väga valus. Olen tervet Eestit ja fänne alt vedanud," ütles ta.

Jäävad need kaks konkreetset eksimust täna öösel painama? "Kindlasti, aga mitte ainult need kaks rikošetti, vaid kogu see mäng. Üks halvemaid mänge, mis ma kunagi pidanud olen. Paljud kindlasti ootavad, et ma teatud põhjustel kogu seda värki vean, aga see oli väga halb mäng ka minu poolt."

Eesti on tänavu saanud juba kolm suurt "pakki". Esmalt Portugalilt 0:7, siis Bosnialt 0:5 ja nüüd Belgialt. Etteheitele, et me justkui pole enam üks tervik, kes aastaid tagasi suurtelt punkte noppis, vastas Klavan: "Ausalt öeldes ma ei ütleks, et me ei ole üks tervik. Oleme kõik koos selle supi sees. Oleme koos nii heas kui halvas ega saa alla anda. Peame mingi lahenduse leidma ja sellest välja tulema. Küsimus on selles, kas me suudame enda vigadest õppida või jäämegi neid edasi tegema. Kui nii, siis ei saagi kuhugi edasi liikuda. Tahan mängijatele südamele panna, et me mõtleks siit ära minnes nendele asjadele. Nagunii me täna öösel ei maga. Mõtleme siis need asjad üheskoos läbi."

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena