„Teadsime, et Domžale mäng kodus ja võõrsil on väga erinev. Soovisime seal hoida nende tegevust rohkem kontrolli all. Natuke minu viga, et valmistasin meeskonna ette ehk liiga palju sellest ülesandest lähtuvalt,“ möönis hollandlane tagantjärele tarkusena.

Täna Lillekülas pakuti võimas lahing, juhiti juba 21 minutiga, aga lõpuks kaotati ikkagi 2:3. See tähendas, et Flora langes 23. eurohooajal juba 22. korda avaringis.

„Pidime kodus olema võimalikult ründavad ja pakkuma publikule vähemalt elamuse. Seda suutsime, andsime endast tõesti kõik, paraku jäi sellest väheks. Võib ju mõelda, et me pidanuks oma teise tabamuse järel veidi rahunema, aga arvestades meie koosseisu ja seda, kuidas mäng kulges, oli võimatu hoogu maha võtta. Meil oli ju lisaks neile kahele veel võimalusi! Siis tuli Domžale aga hoopis värav, meie jaoks kahtlemata väga halval hetkel,“ lahkas Pijpers ning möönis, et raju algus nõudis hoolealustelt tohutult energiat.

Külaliste treener suutis mängu käiku muuta

Flora kapten Brent Lepistu oli väljalangemisest mõistagi nördinud, et rahul meeskonna näidatud võitlusomadustega. „Täna oli võrreldes nädalatagusega väljakul hoopis teine meeskond – enesekindel, agressiivne, täis tahtmist võidelda ja palliga midagi teha. Saime ka superalguse, aga poolaja lõpus jooksime pressingus veidi laiali ja sellest piisas,“ viitas Flora kapten Domžale saatuslikule avaväravale.

Külaliste juhendaja Simon Rožman arvas, et kokkuvõttes pääses edasi parem tiim. „Teadsime, milleks Flora kodus võimeline on. Aga nende kiire avavärav – selliseid sünnib kord saja aasta jooksul – tekitas meis teatud stressi. Kui Flora oli ka edaspidi meie tsoonides palliga liiga ohtlik ja lõi ka teise, muutsime oma süsteemi. Pärast 1:2 tabamust läks juba lihtsamaks,“ sõnas ta.