Analüüs: Eestis on ligi 100 mängukõlbmatut jalgpalliväljakut

 (10)

Eesti jalkakoondise treening
Eesti jalkakoondise treeningFoto: Andres Putting

Eestis on vähemalt ligi 100 mängukõlbmatut jalgpalliväljakut, näitab 24 aastat Euroopas jalgpalliväljakuid rajanud Eesti ettevõtte värske analüüs.

Kaardistuse läbiviimiseks analüüsis Euroopa üks juhtivaid kunstmuruväljakute rajajaid ja hooldajaid Advanced Sports Installations Europe AS (ASIE) Eesti spordiregistri andmeid. Registrisse oli eelmise aasta lõpul kantud 621 jalgpalliväljakut, millest 40% seisukorra olid omanikud hinnanud heaks või väga heaks, 44% rahuldavaks ning 16% mitterahuldavaks või suisa kasutuskõlbmatuks. See tähendab, et üle Eesti on vähemalt 95 väljakut, millel jalgpalli mängida ei tohiks, leiavad kaardistuse läbiviijad.

Maakondade lõikes on kõige parem olukord Tallinnas ja Harjumaal, Põlvamaal ja Valgamaal, kus vähemalt pooled väljakud on spordiregistri andmetel väga heas või heas seisukorras. Kõige kriitilisem on aga Raplamaa väljakute tase, kus 33st väljakust täpselt kolmandikku hinnatakse kasutuskõlbmatuks või mitterahuldavaks. Järgnevad Läänemaa ja Tartumaa, kus vastavalt 30% ja 25% väljakutest ei paku normaalset mängukvaliteeti.

ASIE omaniku Raul Lättemägi hinnangul on jalgpalliväljakute reaalne seisukord kardetavasti veel halvem spordiregistris kirjeldatust. “Valdav enamus jalgpalliväljakud on rajatud aastakümneid tagasi, vaid 5% on ehitatud viimase viie ning 23% viimase 11 aasta jooksul,” rääkis ta. “Sel aastatuhandel on Eestis renoveeritud 269 jalgpalliplatsi, kuid 306 ehk ligi pool väljakutest pole spordiregistri kohaselt üldse tõsisemat remonti näinud. Vanima jalgpalliplatsi ehitusaasta on 1920 ning ning vanim renoveerimisaasta 1961.”

Viimase 10 aastaga on renoveeritud 211 jalgpalliväljakut, mis moodustab Eesti jalgpalliväljakutest vaid kolmandiku. Viie aasta jooksul uuendati 15% jalgpalliplatsidest. Kõige enam renoveerimistöid tehti aastal 2012 (27). Siiski ei pruugi renoveerimismärge spordiregistris tähendada väljaku olulist uuendamist, kuna vahel on lihtsalt remonditud tribüünid või rajatud jalgpalliplatsi ümber kunstkattega staadioniring.

“Kõik jalgpalliväljakud vajavad regulaarset remonti. Näiteks kunstmuruväljakuid vahetakse Eestis enamasti iga 10 aasta tagant, kuid seda oleks enamasti vaja teha 5-6 aasta järel,” lausus Raul Lättemägi. “Üldjuhul ei vasta kunstmuru pärast viiendat kasutusaastat ei FIFA, Eesti Jalgpalli Liidu ega ka tervisekaitsenõuetele ning võib olla mängijatele suisa ohtlik.”

Eesti kliimas aastaringset mänguvõimalust tagavaid kunstmurukattega jalgpalliväljakuid on spordiregistri järgi Eestis alla 100, neist kõigest paar talviti treenimist hõlbustava altsoojendusega. Lättemägi sõnul on paljudes Euroopa Liidu riikides välja arendatud süsteem, mille kohaselt peaks iga omavalitsuse elaniku kohta sõltumata vanusest olema 1,5-2 ruutmeetrit kunstmuruväljaku pinda. “Selle süsteemi järgi vajaks kogu Eesti umbes 2-2,6 miljonit ruutmeetrit kunstmuru spordiväljakuid, mis vastab 272-354 täismõõtmetes jalgpalliväljakule,” selgitas ta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

SPORT TOP

Viimased uudised