"Kahtlemata on siin Eesti sugusel riigil eeldused selleks, et teha hea sportlik tulemus, aga ka selleks, et kukkuda absoluutselt läbi ehk jääda autsaideriks," sõnas Pohlak ning märkis, et neljast vastasest kolm - Belgia, Kreeka ja Bosnia - mängisid ka 2014. aasta MM-finaalturniiril.

"Belgia on kahtlemata üks maailma tippsatse ja neid Kesk-Euroopa riike, kes meile oma organiseerituse ja distsiplineeritusega eeskujuks olles on kindlasti väga huvitav vastane. Belgia ajakirjandusele intervjuud andes küsiti minult, kas ma mäletan, kuidas lõppes viimane valikmäng Belgia ja Eesti vahel. Kahtlemata mäletan (Eesti võitis 2:0, Belgia edasipääsulootused olid juba kustunud)."

"Kreekal oli mingil hetkel väga hea periood, aga on sealt vaikselt allapoole kukkunud. Rahvuselt on kreeklased ikkagi väga emotsionaalne rahvas. Kreeka jalgpalli ja üldise elu kriis ei ole omavahel üldse seotud. Tegu on suure jalgpallimaaga, kus peale kriisi järgneb ikkagi tavaliselt tõus. Seekordsest kriisist on neil võib-olla natuke keerulisem välja tulla, sest nende tippklubid mängitavad väga palju välismaalasi," hindas Pohlak.

"Küprose jalgpall on praegu väga heas tõusus. Aga neil on sama miinus mis Kreekal - tippklubides mängib väga palju välsimaalasi. See on andnud neile väikse tagasilöögi. Nad on küll klubitasandil edukad, aga ei ole seetõttu koondisega finaalturniiri uksele veel koputanud."

Bosnia sattumist Eesti alagruppi kommenteeris Pohlak nii: "Kahtlemata on tegemist väga meisterliku ja emotsionaalse meeskonnaga. Nende mängijad mängivad korralikes klubides ning on sinna üha rohkem minemas, aga kui vaadata seda, kuidas on Eesti üldiselt Balkani satside vastu nii Tarmo kui ka Magnuse ajal mänginud, siis tegelikult oleme me ju õnnestunud. Peale Belgia on kõik sellised meeskonnad, kelle vastu peaksime hästi organiseerituna olema võimelised mängima."