"Alustaksin sellega, et tegemist oli väga ebatavalise finaaliga. Ebatavaline seepärast, et mängiti lahtist jalgpalli. Kui enne mängu arvati, et Juventus hakkab Barcelona mängu lõhkuma ja väga kaitsvalt mängima, siis reaalsuses muutis Barca kiire avavärav kõike. Väga emotsionaalne ja nauditav mäng. Võimalusi oli mõlemal meeskonnal. Näiteks Juventus oleks võinud kohe mängu alguses ise hoopis juhtima minna. Mõlema meeskonna puhul jäi silma, et kaitses eksiti palju.

Arutasin enne mängu (Pierluigi) Collinaga kohtunike teemat. Sellises mängus on ikka kohtunikel ülimalt keeruline vilistada, kuna mäng on väga emotsionaalne. Kui mängu autasustamisel saatis kohtunikke vilekoor, siis ma kindlasti ei väidaks, et kohtunikud rikkusid mängu. Kohtunikud on mängu paratamatu osa ja sellises tähtsas kohtumises on surve neile meeletu.

Kogu staadion koges erinevaid emotsioone, nii positiivseid kui ka negatiivseid. Negatiivseid emotsioone kogesid kindlasti need fännid, kes sõitsid kaugelt kohale ja pidid oma lemmikmeeskonna kaotust kogema. Näiteks peale mängu, kui hakati staadionilt lahkuma, tekkisid ikka meeletud järjekorrad ja läks tükk aega, et kõik fännid staadionilt välja saada. Mingil hetkel peatati põhiväravast välja laskmine ja meid suunati külaliste sektori väljapääsu ümber. Seal oli suur hulk emotsionaalseid Juventuse fänne ja pidime läbi nende välja trügima. Tekkis kergemat sorti konflikt Juventuse fännide ja turvameeste vahel, kuna trügimist oli palju ja inimesed ei pääsenud välja. Suur inimmass jäeti kohapeale seisma, tekkisid hirmud ja hüsteeria. Sekkuma pidi politsei, kes inimesed maha rahustas.

Linn ei rahunenud ka hommikuks maha. Sigimist-sagimist oli palju. Kui mina kella kahe ajal öösel lõpuks hotelli jõudsin, oli tunne, nagu oleks tegemist päevaga, kuna inimesi liikus ikka meeletus koguses ringi."