Eesti koondis kaotas kolmapäeva õhtul Lissabonis EM-finaalturniiriks valmistuvale Portugalile 0:7. Viimati oldi nii suur saun saadud kaheksa aasta eest - Bosnialt Zenicas, kus alustatakse kolme kuu pärast ka uut MM-valiksarja -, enne seda aga 1999. aastal...

"Emotsionaalselt oli tänane mäng kahtlemata katastroof. Esimene pooltund kohtumisest polnud halb, aga sellele järgnenu kohutav," hindas alajuht Pohlak. "Võimalik, et oma mõju lagunemisele oli ka viie-kuue põhimehe (Vassiljev, Pikk, Jääger, Zenjov, Purje, Aksalu) puudumisel, mis maksis kätte neil hetkedel, kui pidanuks rutiini ja klassi pealt seisu ja mängu viisakana hoidma. Tõsi, ei saa jätta mainimata, et portugallastel õnnestus praktiliselt kõik."

Pohlaku arvates puudub praegu siiski vajadus asuda arutama, kas peatreener Magnus Pehrssoni on õige mees koondise tüüri juures jätkama. "Hinnangu praegusele meeskonnale anname sügisel algava valiktsükli põhjal. Kklassikuid tsiteerides võib tänane sitt olla ka tuleviku väetiseks ja need on mängud, milleks valmistutakse," kasutas Pohlak Lennart Meri kuulsat ütelust. "Me ei tohi käituda nagu oligarhid, kelle jaoks on jalgpall emotsionaalne mänguasi ja kes vallandavad treeneri iga tagasilöögi järel. Samas mõistame fännide ja huviliste pettumust ning tunneme ise sama."

Ta lisas: "Koondise uuendamine pole olnud lihtne, aga selle põhjused ei asu ainult tänases päevas. Näiteks kuulus lõppenud koondisemängude perioodil meeskonda vaid neli pigem vanemat mängijat (Teniste, Puri, Dmitrijev, Kruglov) neist 22-st, kes kandsid sinist dressi kolm suve tagasi sarnast eesmärki kandnud treeningkohtumiste seerias. See tähendab, et juba toona jäi piisavalt pikalt tulevikku vaatamata ja sellelgi on tänasesse oma mõju."