Aivar Pohlak: jätkame Rüütliga või toome välismaise „sildtreeneri“

Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul on alaliidu juhatusel kaks valikuvõimalust: kas pakkuda viimased kuus aastat koondist peatreenerina tüürinud Tarmo Rüütlile uut lepingut või palgata välismaalt nö sildtreener.

Millise hinnangu annad koondise mängule lõppenud MM-valiksarjas?
Protsesse saab alati hinnata läbi plusside ja miinuste kirjeldamise, kusjuures teeksin seda mitte ainult valikmängude, vaid kogu kaheaastase perioodi lõikes. Valikmängud on mõistagi selle olulisim osa.
Plusside poolelt loetleksin mängulist stabiilsust ametlikes kohtumistes – ära kukkusime vaid Budapestis Ungari vastu, eelmistel perioodidel oli sellised mänge rohkem -, palli valdava mängustiili kinnistumist ja järgmiste põlvkondade mängijate – Morozovi, Henri Anieri, Ojamaa ja Teniste – jõudmist koondise põhimeeste hulka.
Miinuste poolel on kaitse- ja ründemängu tasakaalust väljas olemine – kui eelmisel perioodil liitus paljude meile löödud väravatega resultatiivne ründetegevus, siis nüüd jäi neist alles vaid esimene -, suvise sõprusmängude perioodi raiskamine koondist arendavates tähendustes ja konkreetsest vastasest lähtuvate taktikaliste võimaluste vähene ärakasutamine.
Nimetasin olulisemaid ja kui tahad, et annaksime toimunule ühese hinnangu, siis on vastus, et me ei kukkunud läbi, aga ei teinud ka midagi erilist - kui Hollandi mäng välja arvata.

Millest sõltub eelkõige, kas pakute Tarmo Rüütlile uut lepingut või ei – tulemusest, mängupildist, meeskonnast tulevatest võimalikest signaalidest, millestki veel?
Kõik nimetatud asjaolud on olulised, aga nendega liitub teisigi nüansse. Näiteks fakt, et jalgpalliliit peab tähtsaks eestlasest treeneri olemist meie koondise peatreeneri ametikohal.

Kas nõustud nendega, kes on väitnud: Rüütli on kuue aastaga suuresti ammendunud, ta ei suuda enam koondisele uut pakkuda?
Kuus aastat on pikk aeg ja treeneriametis on see kvaliteedi ja taseme näitaja.
Kui eespool ütlesin, et koondise mäng on läinud stabiilsemaks ja suuremate ärakukkumiste hulk on vähenenud, siis on samal ajal vähenenud ka eredate hetkede hulk – eelmisel perioodil läksid sellistena kirja kodused valikmängud Serbia, Põhja-Iirimaa ja isegi Itaaliaga, lisaks sõprusmäng Uruguaiga ning võõrsil peetud kohtumised Serbia, Sloveenia ja Põhja-Iirimaaga.
Ja kui nüüd päris aus olla, siis on meie jaoks täna suurim küsimus, kuidas lisada Rüütli suurepärasele mängulisele plaanile ja intuitiivsele tugevusele puhtpragmaatiline tarkus ja kas see on üldse võimalik. Sellest rääkisime Rüütliga meievaheliste viimaste pikemate vestluste põhiteemana nii märtsis kui ka juunis.

Kuivõrd omavad tänaste otsuste tegemise juures tähtsust ja kaalu nö varasemad teened elik tõsiasi, et Rüütli tüüris koondise kahe aasta eest play-off’i?
Tarmo Rüütli on teinud Eesti jalgpalli ajalugu, lisaks sportlikule tulemusele sai tema juurutatud pallivaldav mängustiil Eesti jalgpalli sportliku kontseptsiooni aluseks ja see on oluline areng.
Mõistagi mõjutavad teened edaspidiseid otsuseid, aga veel tähtsam on arusaam, et järgmise eestlasest treeneri nimetamiseks koondise etteotsa ei ole aeg küps. Oht tema läbipõlemiseks on suur, sest mitte kellelgi ei ole praegu selle vältimiseks piisavalt kogemusi. Kusjuures see ei ole mitte ainult jalgpalliliidu juhatuse, vaid ka organisatsiooni tegevjuhtkonna sportliku poole eest vastutajate seisukoht.
Öeldu tähendab, et meil on valida Rüütliga jätkamise ja välismaalt nö. sildtreeneri toomise vahel, kes viiks koondise Rüütli ajastust järgmise eestlasest treeneri ajastusse. Välismaalase palkamise teeb keeruliseks asjaolu, et me ei vaja lihtsalt treenerit, vaid sellist meest, kes viiks meie meeskonna praegusest punktist kindlas suunas edasi.

Kas olete mõne teise treeneriga pidanud läbirääkimisi või kuulanud lihtsalt maad?
Maad kuulanud oleme ja seda nii 2013., 2012., 2011., 2010., 2009. ja nii edasi aastal. See on protsessi loomulik osa, mille vältimisel jääd kõrvale võimalusest õigeaegselt reageerida.
Nagu on Rüütli kuueaastase ametisolemise jooksul liidu juhatus arutanud koondise peatreeneri teemat kümmekond korda – mitte selle nurga alt, kas laseme ta lahti või ei lase, kas pikendame lepingut või ei pikenda -, vaid ikka analüüsivalt, kirjeldavalt, tagasimõtlevalt ja ettevaatavalt.
Lihtsalt huvitava, aga ka olulise asjaoluna lisan, et kahjuks on enamik jalgpallitreenereid pidevalt lepingutega seotud. Ka mees, keda jalgpalliliidu juhatus on pidanud pikemat aega silmas Rüütli töö ühe võimaliku jätkajana, kui see vajalikuks peaks osutuma, on praegu hõivatud. Tõsi, nagu eelnevast järeldada võite, on meil mõistagi teada ka alternatiivid.