Aivar Pohlak: jalgpalliliit korraldab homme kriisikoosoleku, kuhu kutsusime ka Tarmo Rüütli

Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul kutsutakse pärast 1:8 kaotust Belgiale homme alaliidus kokku kriisikoosolek, kus osaleb ka meeskonna endine peatreener Tarmo Rüütli.

Aivar Pohlak, kas oled päri, et A-koondis on teinud viimastel aastatel läbi selge taandarengu? Nii emotsionaalses, meeskondlikus, juhtimisalases kui tulemuslikus plaanis. Kes selle eest vastutab?

2015 kuulus koondise ajaloo parimate hulka, aga tõsi on, et tänavu teeme aegade halvimat. Samas on sellel vägagi erinevad põhjused. Magnus Pehrssoni hädad algasid kontakti kaotamisest osaga meeskonnast ja keeruliselt elluviidavast mänguplaanist; eilse Belgia mängu põhiprobleem oli taktikaline ja nii seda kui sellega liitunud asjaolusid on Martin Reim mängujärgses intervjuus täpselt kirjeldanud. Sõnad mida kasutad, on õiged iseloomustamaks Magnus Pehrssoni aega ja selle eest ta koha kaotamisega ka vastutas.

Kuna A-koondise järgmise valikmänguni on üle nelja kuu, siis kas annate Martin Reimile aega või kaalute uut suunamuutust?

Võrdleksin eilset hävingut MM 2010 valiktsüklis peetud teise mänguga, kui kaotasime Bosnias 7:0. See oli Tarmo Rüütli 2007. aasta lõpul alanud koondise peatreeneriaja teine valikmäng ja ka tollal tegi koondis jõulist üleminekut ründavale mängustiilile. Martini, nagu kirjeldatud mängus Tarmo Rüütligi jaoks, oli eilne mingil moel paratamatuks õppetunniks ja poleks tark sellele treenerivahetusega reageerida.

Kui oluline on sinu ja su juhitud juhatuse jaoks suurte kaotuste laastav mõju Eesti jalgpalli mainele laiemas pildis?

Kahtlemata on selliste kaotuste mõju mainele arvestatav. Meie kohus on olukorrale reageerida ja sealt võimalikult kiiresti välja tulla.

Lisades noortekoondiste samuti selges languses tulemustekõvera, siis millisena näed Eesti jalgpalli reaalset tulevikuperspektiivi?

Mis noortekoondiseid puudutab, siis esitas noortetöö tehniline direktor Indrek Zelinski paar nädalat tagasi ülevaate olukorrast koos ettepanekutega, mis reaalsuses tähendab liidu noorteosakonna töö reorganiseerimist 1. jaanuarist 2017. Koolitusosakonnas on analoogne toimunud aasta tagasi. Samuti aasta tagasi alustasime klubide ettevalmistamist noormängijate karjääri planeerimise valdkonnas, mille toetuseks käivitub järgmisest aastast programm eesmärgiga luua paremad tingimused mängijate ületoomiseks noorteklassist täiskasvanute jalgpalli, mis päädib Premium liiga täisprofessionaalseks saamisega hooajast 2020. See kõik on tehtud eesmärgiga tõsta mängijate, treenerite ja mängu taset ja tulemusi just pikemas perspektiivis.

Kes kannab kogu nukra olukorra eest esimest vastutust?

Nukker on olnud eelkõige koondiseaasta 2016 ja nagu ma eespool ütlesin, on Magnus Pehrsson selle eest juba vastutanud. Täpselt samamoodi viitasin, et Martin Reim on võtnud vastutuse eilse mängu kohutava tulemuse eest läbi ebaõnnestunud mänguplaani, aga on loomulik, et vigadest peab olema võimalik ka õppida. Loomulikult reageerib olukorrale ka liidu juhtkond, kes praktiliselt on lõppvastutaja. Homme varahommikuks oleme kutsunud kokku n-ö kriisikoosoleku ja 27. novembri juhatuse koosolek saab eilse tulemuse foonil endale olulise päevakorrapunkti. Teisiti poleks mõeldav.

Kas oled mõelnud, et nagu vajavad teatud aja järel verevahetust erinevad koondised, vajaks seda ehk ka alaliit kõrgeimal tasandil? Milline on teie vastutuse roll?

Juhtkond saab ikkagi vastutada strateegiliste otsuste eest, mis koondise ühe perioodi tulemuste taustal tähendab peatreeneri palkamist. Jah, tagantjärele on lihtne väita, et Magnus Pehrssoniga poleks olnud vaja peatreeneri lepingut pikendada, aga kõike, mis hiljem juhtus, polnud peale aegade parima võiduprotsendiga perioodi võimalik prognoosida ja sellist sammu poleks mõistetud.

Kas ja milline on „päästeplaan“?

A-koondise jaoks peavad “päästeplaani” tegema treenerid, aga on loomulik, et jalgpalli liit annab neile selleks kogu toetuse, mis vaja. Eespool mainitud homsele koosolekule oleme treenerite poolt kutsunud Martin Reimi, Andres Operi, Janno Kivisilla ja Mart Poomi, samuti treenerite koolitust juhtiva Karel Voolaiu. Juhtkonna poolt osalevad peale minu peasekretär Anne Rei, peadirektor Tõnu Sirel ja juhatuses A-koondise eest vastutav Tarmo Lehiste. Telefoni või skype teel kaasame ka meie koolituskonsultandi tegemistes kaasa lööva Arno Pijpersi, endistest koondise peatreeneritest kutsusime arvamust avaldama Tarmo Rüütli.

Palun too välja enda isiklikud või juhatuse suuremad vead viimastel aastatel.

Juba eespool mainitud lepingupikendus Magnus Pehrssoniga. Hilinenud reageerimine Magnus Pehrssoni otsusele jätta meeskonnast välja Sergei Pareiko, kui mõelda konkreetselt koondisega seotud asjade peale.

Hilinenud reageerimine klubides toimunud arengule, sealhulgas eestlastest mängijate tippklubide võtmerollidest väljalangemisele, noormängijate ületoomisele täiskasvanute tippjalgpalli ja lepinguta koondislaste suurele hulgale mingil perioodil. Koolitusosakonna hilinenud reorganiseerimine. Samas on need kõik n-ö teoreetilised hilinemised ja praktiliselt ehk siis nii finantsilise kui ka inimressursi mõttes ei olnud neid asju lihtsalt võimalik varem teha.

Nii-öelda tagantjärele tarkuse osakaal jalgpallis on suur. Viimaste koondisemängude juures on üheks tähelepanekuks näiteks tugevate loomupäraselt kaitsvate omadustega mängijate vähesus meie jalgpallis ja vajadus nende leidmisega eraldi tegeleda. Kusjuures see on seotud rõhu minemisega pallivaldavale mängstiilile klubijalgpallis, mis pikas perspektiivis ainuõige tee, aga mis ei saa tähendada, et kaitses mängivad ainult mängijad, kelle peamiseks tugevuseks suhe palliga või kes on olulise osa oma karjäärist olnud ründajad.