Moresi märkis, et ajakava oleks tõesti võinud olla paindlikum ja tulevikus loodetaksegi sellele tähelepanu pöörata. Samas tuleks arutada ka võimalust, et kehvade ilmastikuolude tõttu võiks tiitlivõistluste jõuproove vajadusel teistesse kohtadesse üle viia. Näiteks laskesuusatamises on säärane praktika aastate jooksul väga edukalt toiminud.

Samas on ilmselge, et seekordse võistluse ära jäämine oli lihtsalt FIS-i ametnike möödalaskmine. Esiteks ei jäetud ühtegi varupäeva. Põhjenduseks toodi tihe üldine kalender ja telekompaniide vastumeelsus ajakava muutmisele. Kui ilmastikuolude tõttu sooviti võistlust aga päeva võrra edasi lükata, siis osutasid mitmed koondised FIS-i enda reeglitele, mis nõudis pargisõidu õigeaegset läbiviimist.

Reaalsuses kavatsesid Park City'st võistlusjärgsel päeval lahkuda kõik sportlased, kelle tiitlivõistlus pidi pargisõiduga lõppema. Kõik medalisoosikud olid valmis aga lennupiletite vahetuseks. Lõpuks jäi võistlus ära, kuna lahkuma pidid Kanada, Venemaa, Ukraina ja Itaalia sportlased. Reaalsuses tehti võistluse tühistamise otsus aga ainult Kanada ja Venemaa pärast. Põhjus peitus selles, et esmalt ise eksimuse (otsus varupäeva mitte jätta) läbi lasknud FIS ei soovinud suurriikide ehk Kanada ja Venemaaga tülli minna.

Nagu hiljem on selgunud, siis Kanada sooviks oli lihtsalt FIS-ile koht kätte näidata ja viidata seeläbi MM-il aset leidnud puudustele. Nimelt olid mõlemad pargisõidus osalema pidanud Kanada sportlased hädas traumaga. Seega oleks Elena Gaskelli ja Yuki Tsubota võistlustulle asumine olnud küsimärgi all ka olukorras, kus kõik oleks õigeaegselt toimunud.

„Võistlus tühistati. Ega seal midagi teha ei ole. Ikka juhtub,“ kirjutas Gaskell sotsiaalmeedias ja lisas juurde lõbusa pildi.