Kui pargisõidu rada koosneb reilidest ja hüpetest, siis rennisõidus ongi tegemist allapoole suunatud renniga, mille sees tehakse trikke.

  • Reeglina jõuavad sportlased rennisõidus teha ühe laskumise jooksul kuus hüpet.
  • Kui pargisõitjad üritavad olla rohkem loovamad, siis rennisõitjad on enam akrobaatide moodi, kes teevad järjepanu kindlalt selgeks õpitud trikke.
  • Rennisõit on võrreldes pargisõiduga tunduvalt agressivsem. Kui pargisõidus tulevad sportlased finišisse ikka naeratus näol, siis rennisõidus võib sõidu lõppedes näha sportlasi tõsiselt hingeldamas.
  • Rennisõidus on maandumine võrreldes pargisõiduga tunduvalt keerulisem. Kui pargisõidus on meetrite kaupa maandumisruumi, siis rennis on ideaalseks maandumiseks ainult üsnagi kitsas riba.
  • Kui renni serv on maapinnast umbes 5,5 meetri kõrgusel, siis mehed hüppavad tavaliselt äärest umbes 6 meetri kõrgusele (hüpatud on ka ligemale 8 meetrit). Parimad naised lendavad 3-4 meetri kõrgusele.
  • Võrreldes pargisõidu radadega on renne maailmas tunduvalt vahem ning heade harjutuskohtade leidmine on keeruline. Renni töös hoidmine läheb suusakeskusele maksma umbes 200 000 eurot aastas.
  • Nii freestyle-suusatamise pargi- kui ka rennisõit olid olümpiamängudel esmakordselt kavas 2014. aastal Sotšis.