31.08.2017, 12:46
DELFI UUS-MEREMAAL | Mida peaks teadma rennisõidust?
FOTO:
Kui Kelly Sildaru valmistub oma esimeseks stardiks rennisõidu absoluutses tippkonkurentsis, siis on sobilik teha alaga ka veidi enam tutvust. Kui pargisõidu osas on eestlased tänu Sildarule juba teadlikumad, siis rennisõit on esialgu kindlasti veidike võõras.
Kui pargisõidu rada koosneb reilidest ja hüpetest, siis rennisõidus ongi tegemist allapoole suunatud renniga, mille sees tehakse trikke.
- Reeglina jõuavad sportlased rennisõidus teha ühe laskumise jooksul kuus hüpet.
- Kui pargisõitjad üritavad olla rohkem loovamad, siis rennisõitjad on enam akrobaatide moodi, kes teevad järjepanu kindlalt selgeks õpitud trikke.
- Rennisõit on võrreldes pargisõiduga tunduvalt agressivsem. Kui pargisõidus tulevad sportlased finišisse ikka naeratus näol, siis rennisõidus võib sõidu lõppedes näha sportlasi tõsiselt hingeldamas.
- Rennisõidus on maandumine võrreldes pargisõiduga tunduvalt keerulisem. Kui pargisõidus on meetrite kaupa maandumisruumi, siis rennis on ideaalseks maandumiseks ainult üsnagi kitsas riba.
- Kui renni serv on maapinnast umbes 5,5 meetri kõrgusel, siis mehed hüppavad tavaliselt äärest umbes 6 meetri kõrgusele (hüpatud on ka ligemale 8 meetrit). Parimad naised lendavad 3-4 meetri kõrgusele.
- Võrreldes pargisõidu radadega on renne maailmas tunduvalt vahem ning heade harjutuskohtade leidmine on keeruline. Renni töös hoidmine läheb suusakeskusele maksma umbes 200 000 eurot aastas.
- Nii freestyle-suusatamise pargi- kui ka rennisõit olid olümpiamängudel esmakordselt kavas 2014. aastal Sotšis.