Võttis aega, tõsi, aga põnevaks alles läheb. Nii ütles ta ise ja nii arvan ka mina. Peale Mugello etappi näis, et see polnud juhuslik võit, sest tingimused olid tavapärased ja ringiajad ühtlased. Liiati pakatas Lorenzo enesekindlusest, mida viimati võis märgata 2015. aastal, kui ta maailmameistriks tuli. Paljud asjatundjad avaldasid siis arvamust, et neid võite tuleb veel. Ja nii ka juhtus. Iseenesest pole niivõrd üllatav võit ise, vaid hoopis Lorenzo fenomenaalne stabiilsus ja sõidukindlus.

Marq Marquez, kes lõpetas võistluse teisena, tunnistas, et sai kohe esimese paari ringiga aru, et Lorenzot seekord võita ei õnnestu. Lorenzo oli sellistes kohtades kiire, kus varasemalt Ducati rattaga polnud võimalik kiiresti sõita. Selleks olid Lorenzole iseloomulik sirge pidurdusmaa ja suur kurvikiirus. Suuresti aitas kaasa uus asfaltkate ja kuum ilm. Palju räägitud paagiosa, mis pakub Lorenzo kehale õiget toetust oli viimane pusletükk selles suures pildis ja töös, mida insenerid ja meeskond on teinud.

Härra Metronoom, nagu paljud teda kutsuvad, õigustas Barcelonas oma nime. Tema ringiajad kõikusid kogu võistluse vältel ainult paari sajandiku sees ja just selline stabiilsus on omane ainult talle. Siinkohal julgen öelda, et 49 punkti, mis lahutab liider Marquezi ja Lorenzot peale Kataloonia etappi on alles suure võistluse algus. Hooaeg on pikk veel ees ja kuigi Marquez on sümboolne liider, siis nüüd võib öelda, et Lorenzo on „back in business“!

Kõik, mis jäi Lorenzost tahapoole, sai samuti oma loogilise jätku. Tingimused olid kuuma ilma ja uue asfalti tõttu keerulised. Kes valis õiged rehvid, seda saatis edu. Kui Marquez valis plaan B, ehk et sõita kindlalt teisele kohale ja kasvatada punktiarvet, siis täpselt sama tegi ka Valentino Rossi. Õige rehvivalik, taktika ja teiste ebaedu tõid poodiumikoha ja selle üle oli Rossi ka õnnelik. Tsikkel ei ole hetkel see, mis võimaldaks võidelda igal etapil esikoha eest, kuid kogemus on see, mis talle ikka ja jälle edu toob. Üldarvestuses kindel teine koht ja eks ootab temagi juba järgmist etappi, mis Assesnis aset leiab. Andrea Dovizioso koges juba teist etappi järjest ebaedu. Kukkumine poolel võistlusmaal kolmandalt kohalt näitas, et eelmisel aastal väga kindlat sõitu teinud Dovi on sellel aastal raskustes. Loomulikult on surve sellel aastal talle suurem ja hooajaeelselt räägiti temast kui ühest kõige kindlamalt favoriidist maailmameistri tiitlile. Üldarvestuses on tal samapalju punkte kui tiimikaaslasel Lorenzol, kuid erinevalt Lorenzost, teeb Dovizioso „vähikäiku“. Sellel etapil „musta hobuse“ rollis olnud Suzukid läksid paraku rehvivalikutega alt ja head tulemust ei saadud. Keerulisem seis on Tech3 yamaha sõitjad Johann Zarcol, sest nende mureks on seadistus. Kui hooaja algus oli paljutõotav, siis alates Le Mansi etapist on murepilved nende tiimi kohal. Usun,et need ei jää sinna pikaks ja ehk juba järgmisel etapil ollakse tagasi kõige kõrgemas konkurentsis. Nii on vähemalt Zarco lubanud.

Üldine punktiseis on peale seitsmendat etappi vägagi tasavägine, kui jätta välja Marquezi edumaa, kuid kindlasti ei ole see püüdmatu. Järgmine etapp juba Assenis ja see on hoopis teise iseloomuga kui oli Kataloonia.