Eelmise aasta uustulnuk jõudis just Le Mansi rajal oma esimesele poodiumile kuninglikus klassis, kui lõpetas sõidu teisena. Sellel aastal on Zarco veelgi tugevam ja mitte ainult prantslased ise vaid ka paljud motofännid ootavad tema esimest võitu.

See pole võimatu, sest Le Mansi rada on Yamahale väga sobiv ja kui võtta appi statistika, siis viimasest kümnest etapist on olnud seitsmel korral võidukas just Yamaha sõitja. Pole kahtlust, et parim Yamaha on ka seekord Tech3 mitte Movistar, sest jätkuvalt pole saadud Valentino Rossi ja Maveric Vinalese tsiklitel elektroonikat sobivaks. Aga selleks, et võita, tuleb olla kiirem kui Marq Marquez.

Hondad on kiired mõlema sõitja all ja eelmise aasta kolmas koht kuulus just Dani Pedrosale. Dani oli väga pettunud, kui eelmisel etapil Jerezis kukkumine tuli ja kindlasti on mees nüüd tahtmist täis. Kui Yamaha elektroonikaga seotud probleemid kõrvale jätta, siis Ducati piloodid on järgmised, kes võiks „kaarte segada“ ja poodiumit püüda. Andrea Dovizioso on kindlus ise ja tema stabiilsus on juba fenomenaalne. Isegi kui rada pole sobiv, suudab ta võtta sellest maksimumi ja tulemus on alati kui mitte parim, siis hea kindlasti.

Jorge Lorenzo on küsimärk, sest tema on Le Mansis viimasest üheksast võistlusest võitnud viis. Seda muidugi Yamahaga, kuid iga korraga läheb Ducati tema istumise all paremaks ja nüüd, kus on tegemist ühe tema lemmiku rajaga, siis on kõik võimalik.

Ja lõpuks Suzukid, kes on selle aasta „mustad hobused“ igal etapil. Näib, et Suzuki on teinud ratta, mis sobib igale rajale ja suurt nõrka kohta rattal ei olegi. Mõlemad sõitjad, nii Alex Rins ja Andrea Iannone on võimelised ükskõik, mis rajal poodiumile sõitma ja siin on raske öelda kumb on parem ja kes ennem võidu võtab. Võiduga Suzuki kaotab, aga eelised teiste tehase meeskondade ees, kuid see teebki asja põnevaks.

Igal juhul, usun et siin mainitutest nimedest võtab keegi Le Mansis võidu, aga kindlasti kujuneb poodium selliseks, mida me sellel hooajal näinud veel ei ole!