Zarco võimas aeg kvalifikatsioonis ei olnud üllatus, aga üllatuse pakkus viimastel ringidel suur ärakukkumine. Teda peafavoriidiks üldiselt ei peetud, aga kolmandale kohale võinuks kindlasti sõita. Küsimus oli ikkagi rehvi vastupidavuses. Nüüdseks on teada, et anomaalne tagarehvi kulumine oli Michelini praak ja seda on tunnistanud isegi tehas. Vaatamata kõigele andis Zarco tormihoiatuse, et ta on sellel aastal veel tugevam ja igal etapil nimi, kellega arvestada.

Teise üllatuse pakkus vanameister Valentino Rossi. Võimalik, et Yamahade edu taga oli Katari suhteliselt madal õhu- ja asfaltitemperatuur, mis võimaldas sõita heas tempos lõpuni. On ju mõlemad Movistar Yamaha piloodid öelnud, et ollakse samas seisus, mis eelmise aasta lõpus, aga probleemid on lihtsalt erinevad. Rossil pigem elektroonika ja Vinalesel geomeetria. Ometi tõusis Vinales sõidu edenedes võimsalt ja keegi ei oska öelda, kui kõrgele ta oleks tõusnud, kui sõit poleks otsa lõppenud.

Kolmas hea üllatus oli Suzukide kiirus, mis oli teada. Alex Rins on ikkagi kiirem kui tiimikaaslane Andrea Iannone, kuid võibolla sai vähene kogemus talle saatuslikuks. Küll aga tema tempo ja vahetult enne katkestamist välja sõidetud võistluste parim ringiaeg näitab, et Rins on arvestatav nimi ja Suzuki on teiste suurte tiimidega samal kaalukausil.

Mis võistlusel aga üllatust ei pakkunud, olid kahe esimese poodiumimehe kohad. See võinuks olla nii üht kui teistpidi, aga Marc Marquez ja Andrea Dovizioso olid esimeseks etapiks natuke paremini valmis kui teised ja pisut paremate ratastega. Võib öelda, et lihtsal “pace” oli parem. Dovizioso jätkab sealt kus eelmisel aastal lõpetas ja Marquez on vähemalt sama tugev ja januline, kui eelmisel aastal. Ratas on parem, aga Katar ei ole rada, kus Honda tugevus välja tuleb.

Eelpool mainitutest saab keegi 2018. aasta maailmameistriks. Kes see olemas saab on juba iseküsimus. Järgmine etapp leiab aset Argentiinas ja seal näeme vast juba teistsugust poodiumi!