Eesti mootorispordi üks legendaarsemaid võidusõitjaid Väino Allipere sündis 22.detsembril 1935.a. Tallinnas. Kooliteed alustas Tallinna 21. Keskkoolis. Ja nagu poistele ikka omane, huvitus ka tema masinatest ja mootoritest juba varakult, teatab Eesti Autospordi Liit.

Tänu motospordi väga suurele populaarsusele sel ajal alustas Väino Allipere oma võistlejakarjääri just motoringrajasõitjana. Ta oli ringrajal edukas, kuid teotahtelise ja uudishimuliku inimesena tahtis ta ennast pidevalt arendada, proovile panna ja midagi uut teha.

Juba 1956.a. oli Ameerikas ehitatud esimene väikeauto — kart, mis kiiresti populaarsust kogus. Kui 1960. a. jõudis kardisport siiapoole raudset eesriiet, otsustas Väino Allipere uuel ala jõudu ja oskusi proovida. Kuna võistlustehnika tuli ise valmis meisterdada, olid lisaks tehnilisele taibule väga olulised ka tema keevitaja- ja mehhaanikuoskused.

Kardisport kogus kiiresti populaarsust. Esimene võistlus Eestimaa pinnal peeti 7. jaanuaril 1962.a. Tallinnas nn. Komsomoli staadionil. Võisteldi 125ccm ja 175ccm klassis ja erinevalt tänasest kardispordist olid enamus võistlejatest 25-35 aastased.

Juba samal aastal korraldati esimest korda üleliidulised võistlused, mis sel ajal olid enamus aladel absoluutne lagi ja kus osalemine oli sportlastele unistuste tipp. Üleliidulistelt meistrivõistlustelt on Väino Alliperel 1 kuldmedal ja 2 hõbemedalit 125 ccm klassis. 1963. a., hakati korraldama Eesti meistrivõistlusi kardispordis. Väino Allipere tuli esimeseks Eesti meistriks ning hoidis seda tiitlit 4 aastat.

Esimese sportlasena omistati Väino Alliperele Nõukogude Liidu meistersportlase nimetus kardispordis. Aastatel 1963-1966 kuulus Väino Allipere Nõukogude Liidu koondisesse. Võisteldi põhiliselt endistes sotsialismimaades, kuid 1965.a. osaleti ka Itaalias Monza ringrajal toimunud võistlustel.

Võistlusspordiga tegeles Väino Allipere aktiivselt kuni 1971.a., siis hakkas juhendama noori kardisportlasi, kellest kõige nimekam on Eesti XX sajandi parim autosportlane Toomas Napa. Väino Allipere suri 13.septembril 1974.aastal.

Tema legendaarsus ei põhinenud vaid rajal saavutatul. Hasartse mehena oli ta valmis vastu võtma erinevaid väljakutseid ja edukus paljudel aladel tsementeeris tema kuulsust. Lugu kartidega mööda maanteed Tallinnast Põltsamaale võistlusele ja tagasi sõitmisest on üks paljudest tõsieluloolistest juhtumistest, mis tänaseks legendiks muutunud.

1974.a. alustas kardispordiga ka Väino Allipere tütar Merle. Tänasel päeval jätkab suuri tegusid kardispordis tütrepoeg Ranno Kallas, kes on võitnud ka mitmeid vanaisa memoriaalvõistlusi. Ranno Kallase näol on tegemist III põlvkonna kardisõitjaga — ka tema isa Rainer Kallas oli kardiroolis väga edukas.