Esimesel kümnel hooajal said punkte iga etapi viis kiireimat, lisaks oli mängus 1 punkt kiireima ringi eest.

1960. aastal kiireima ringi boonuspunkt kaotati, punkte jagati kuuele paremale ja esikoht maksis 8 punkti.

Kõige kauem, 30 aastat pidas vastu süsteem, kus punkte said iga etapi kuus paremat (9-6-4-3-2-1). Praegu käibivat süsteemi, kus punkte antakse kaheksale paremale piloodile ja võit on väärt 10 punkti, on rakendatud alles viimasel kuuel hooajal.

Kui Bernie Ecclestone oma idee läbi surub, tuleb maailmameistriks hooaja jooksul kõige enam etapivõite saanud piloot. Võitude võrdsuse korral vaadatakse teise koha eest antavaid hõbemedaleid jne.

Hamilton oleks tiitlita

Kui uut süsteemi oleks rakendatud juba tänavu, oleks maailmameistriks tulnud hoopis Felipe Massa Ferrari meeskonnast, aga mitte McLareni mees Lewis Hamilton. Massal oli hooajal kuus esikohta Hamiltoni viie vastu.

Kui minna vormel 1 algusaegadesse alates aastast 1950, siis oleks nn medalisüsteem andnud teise maailmameistri 12 korral! Suurim kaotaja oleks olnud Nelson Piquet, kes tuli 1980-ndail kolmel korral maailmameistriks, kuid poleks medalisüsteemi rakendates võitnud kordagi.

Nigel Mansell võitis 1992 ja Jim Clark 1963 ja 1965, uus süsteem oleks kummalegi andnud kaks tiitlivõitu lisaks. Alain Prost saaks juurde ühe tiitlivõidu ja oleks viiekordne maailmameister.

Soomlastele jääks kaks vormelisõidu maailmameistrit, sest Keke Rosberg poleks medaliarvestuse põhjal 1982. aastal võitnud, vaid jäänud kuuendaks.