Toyota meeskonna eelarve 2002 aastaks on väidetavalt üle 700 miljoni dollari, kui sama number McLareni ja Ferrari kohal jääb alla 300 miljoni. Selline kuulujutt on teinud paljud tiimipealikud uustulnuka vastu ettevaatlikuks, sest mida ei saa osta suure raha eest, saab osta väga suure raha eest. McLaren, Ferrari ja Williams kardavad kõige rohkem oma peaspetsialistide väljavoolu, sest Toyota on võimeline maksma nad kõik üle.

Toyota F1 meeskonda juhib kaudselt Ove Andersson, kes on Toyota Motorsport GmbH president. Väärika rootslase juhtimisstiili kohta on paljud öelnud kiitvaid sõnu.

Toyota F1 programmi sünni taga on Tsutomu Tomita, kes on Toyota Motorspordi nõukogu esimees. Ta alustas oma karjääri Toyotas 1969 mootorite väljatöötamise insenerina ning kuulub 1996 aastast alates Toyota direktorite nõukogusse. 1987 aastast alates on kogu võidusõidumootorite väljatöötamine allunud temale. Väidetavalt on ta Jaapanis olles öösiti üleval, kui mõni GP toimub, et sellest otseülekannet vaadata.

Tiimi majandamisega tegeleb Rihcard Cregan, kes alustas 1984 WRC-s mehaanikuna ning on jõudnud F1 Operatsioonide peamanageriks Toyota meeskonnas.

Tiimimanager on Ange Pasquali, kes peale oma võidusõidukarjääri lõpetamist 1990 aastal pühendas ennast tiimide juhtimisele. Tema käe all on sõitnud Francois Delecour, Bruno Thiry ja Alex Fiorio ralli maailmameistrivõistlustel. 1997 aastal kutsuti ta Toyotasse, kui ta juhtis Carlos Sainzi Fordi tiimi.

Tehnika meeste tipus on 50 aastane Gustav Brunner, kes põhjustas suure meediakära oma siirdumisega Toyotasse. Minardi meeskond ei suutnud teda siiski kinni hoida ning andekas austrialane läks nende jaoks kaduma. Brunner alustas oma karjääri F1-s ATS tiimis 1978 ning kaheksakümnendatel töötas ta Arrowsis, Ferraris, Alfa Romeos ja Ram Hartis. 1990 liitus ta Leyton House´iga, sealt edasi läks ta Marchi, et 1993 uuesti Ferrariga töödata. 1998 aastast alates töötas ta Minardi meeskonnas, kust Toyota ta Andre de Cortanze´i asemele meelitas. Brunneri eelmise aasta Minardi auto sai palju kiita ning isegi parima tehnilise lahenduse auhinna.

Mootorite osakonna eest vastutab Norbert Kreyer, kes juhtis ka Toyota ralli ja Le Mansi mootorite tootmist. Tal on suured kogemused ka Zakspeedi, Volkswageni ja Fordi võidusõidumootoritega.

Toyota vormeli veermiku osakonna juht on Dagobert Röhrer, kes liitus Toyota Motorspordiga 1990 aastal ning juhtis Safari Ralli projekti. 1996 sai temast Toyota Corolla ralli programmi juht, enne kui ta liitus F1 programmiga. 1979-1990 töötas ta Audi ralli masinate kallal.

F1 mootori projekti juht on itaallane Luca Marmorini, kes varem töötas Ferrari V12 ja V10 F1 mootorite kallal samal ametikohal.

Aerodünaamika osakonnas on vanem manager Rene Hilhorst, kes on varem töötanud Minardi ja Sauberi meeskondades.

Mootorite arendamise tehniline koordinaator on Keizo Takahashi, kes alustas firmas tööd 1980 sõiduautode mootorite arendajana. 1997 liitus ta Jaapani GT projektiga ning sama aasta juunis alustas ta CART sarja mootorite arendamisega.

Sellised on esialgu inimesed, kes juhivad Toyota esmakordset sisenemist F1 sarja. Nende töö tulemuslikkust võib hakata võrdlema järgmise aasta alguses, kui Toyota uus vormel asub teiste võistlejatega koos testima ning loomulikult kõige tähtsamaks mõõdupuuks saab järgmine hooaeg ja selle tulemused. Toyota ei oota esimeselt hooajalt kuigi paljut, kuid nad panevad suuri lootuseid uuele autole, mille vaimseks isaks on Gustav Brunner. Mika Salo ütles juba sügisel toimunud testidel, et mootor on Toyotal väga korralik, kuid esimene auto ei ole veel oma ülesannete kõrgusel. TF102 auto suutlikkust näitab aeg.