Toomas Vabamäe vormel 1 kommentaar: Barcelona – suuremastaabiline potjomkinlus
"Murranguline" Barcelona etapp oli tavapäraselt igavapoolne ning mingit silmnähtavat murrangut jõudude vahekorda ei toonud. Keda ikka paneb imestama Fernando Alonso võit või Kimi Räikköneni teine koht?
Vast ainult Felipe Massa pjedestaalile jõudmine on viimasel paaril aastal harv nähtus, samas on tema sõiduriistaks võitjaga sarnane auto ning Massa varemgi tosin korda kolmandana lõpetanud. Ning Mercedeste kaks paremat stardikohta polnud samuti midagi uut, vaid ikka samasugune suuremastaabiline potjomkinlus nagu kvalifikatsioonivõidud kahel eelmisel etapil.
No ei suuda need hõbenooled võistlusdistantsi kiiresti läbida. Midagi on autode juures põhjalikult valesti ja hullem veel – isegi progressi ei paista. Barcelona rada on kurikuulus oma pikkade kiirete paremkurvide poolest, mis kulutavad kõigil autodel esmalt ära vasaku ESIREHVI. Kõigil, välja arvatud Mercedestel – neil andis kõigepealt otsad vasak TAGAREHV.
Nico Rosberg matkas siiski distantsi enam-vähem viisakas tempos läbi ning suutis ühena vähestest hakkama saada kolme boksipeatusega. Põhiliselt tänu sellele tuli ka märkimisväärne kuues koht. Märkimisväärne ses mõttes, et Barcelona rada on F1-kalendris aastast 1991 ning kunagi varem pole kvalifikatsioonivõitja nii kaugel taga finišeerunud.
Kahel korral on parimalt kohalt alustanu seal katkestanud, senine negatiivne rekord aga kuulus Michael Schumacherile, kes 2000. aastal saabus finišisse viiendana pärast kõikvõimalikke äpardusi ja vahejuhtumeid (muuhulgas sõitis ta boksipeatuse käigus otsa peamehaanik Nigel Stepneyle, kes murdis jala).
Teine "hõbenool" Lewis Hamiltoniga roolis aga vajus võistlejaterivis järjest tahapoole ja lõpetas ülipiinlikul 12. kohal. TV-ülekandes mängiti ette ka lõik Hamiltoni raadiosideseansist oma boksimeeskonnaga, mille käigus ta teatas: "Enam aeglasemalt ma sõita ei oska!"
Hamilton jäi finišis viie sekundiga maha isegi Sauberi kollanokast Esteban Gutiérrezist, kes tegi Barcelonas oma senise lühikese F1-karjääri parima etteaste. Kui päris aus olla, polnud ta seni millegi erilisega silma paistnud, kui Hiina GP-l toimunud efektne kokkupõrge Adrian Sutiliga kõrvale jätta. Juba hooaja eel levinud arvamus, et Gutiérrez pole F1 jaoks veel valmis, sai sellest vahejuhtumist ainult toitu juurde. Seekord jäi Gutiérrezil vaid 0,3 sekundit punktikohast puudu, ehkki viimased kuus ringi käis ta järelejätmatult peale 10. positsiooni hoidnud Daniel Ricciardole. Suurüllatusena tegi Gutiérrez ka võistluse kiireima ringi.
Teine suhteliselt kõige nirumas seisus tiim Mercedese kõrval on Williams. Mäletab keegi veel, et vaid aasta tagasi võttis sellesama Williamsi sõitja Pastor Maldonado sellelsamal Barcelona rajal triumfaalse võidu? Nüüd aga oli Maldonado 14., hooaega debütantidest parimate väljavaadetega alustanud Valtteri Bottas 16., vaid napilt kaks ja pool sekundit ees Caterhami roolinud Charles Picist. Kui see pole katastroof, siis mis veel on? Tiimiboss Frank Williams on tuntud kui alistumatu võitleja, kuid sellist virelemist pole ta kindlasti ära teeninud. Pealegi ei paista ka lootusekiiri kuskilt.
Küll aga tundub Caterham olevat tõusuteel. See hakkas silma juba eelmisel etapil Bahreinis ja sai Barcelonas ainult kinnitust. Pic oli ka see mees, kes suutis ühe rehvikomplektiga läbida kõige rohkem ringe – tema viimased kõvad rehvid kestsid koguni 24 ringi ja tempo seejuures ei langenud.
Rehvidega on seotud ka Barcelona ainus suurem üllatus. Nimelt ennustas Pirelli, et parim taktika peaks olema kolm boksipeatust. Tegelikult osutus valdavaks siiski nelja-peatuse-taktika. Ja samuti parimaks – esikuuikust pruukisid seda neli sõitjat, sealhulgas võitja. Red Bulli tahaplaanile jäämist – Sebastian Vettel neljas, Mark Webber viies – võib samuti selgitada rehvidega. Pole ju mingi saladus, et nii Ferrari kui ka Lotus on ses plaanis tiitlikaitsjast säästlikumad ja Barcelona rada ainult võimedas seda erinevust.
Ehk nagu Vana Baskin ütles: "S...gi pole muutunud!"
