Moskvich on Eesti popimaid ralliautosid
(34)
Moskvich Liiga loomise juhtmõtteks on odavate ja tehniliselt võrdsete autodega võistlemisvõimaluse pakkumine kõikidele autospordihuvilistele. Et võidaks parimate oskuste, mitte suurima rahakotiga ekipaaž. “Eelkõige sõidan Mosseliigas sellepärast, et see on suhteliselt odav. Kui mul veidi rohkem raha oleks, teeksin ilmselt oma Mosse rohkem korda. Kui aga palju rohkem, sõidaksin hea meelega mõnes muus, kallimas klassis,” räägib Mosseliiga piloot Kaarel Puusepp. Päevinäinud Moskvichi hind jääb üldjuhul paari-kolme tuhande ringi, paremad võistluste jaoks kohandatud masinad võivad maksta aga isegi enam kui kümme tuhat krooni. Sellele lisanduvad Eesti Autospordiliidu litsentsi ja ohutuse tagamiseks vajalike kiivrite maksumus. Ühest võistlusest osavõtt läheb Puusepa jaoks maksma paar tuhat. See sisaldab nii bensiini, kindlustust kui osavõtutasusid.“Rahvas võidu sõita tahab, aga raha ei ole palju,” on kaardilugeja Mihkel Vaasa õnnelik talle Mosseliigas avanenud võimaluste üle, “Kuigi ka siin erinevad võistlejate rahalised võimalused oluliselt.”
Tänavalt otse rajale Mosseliigas võistlevate autode puhul on tegemist pea sajaprotsendiliselt Moskvichi originaalosadest koosnevate sõiduriistadega. Lisaks sellele peavad kõik autod olema läbinud tehnoülevaatuse ja kandma nõuetekohast registrimärki. See tähendab, et rajal on Moskvichid, mis võiksid liigelda, ja suures osas liiklevadki meie tänavatel. Väidetavalt on Mosseliiga loomine isegi Moskva autotehase toodangu hinda Eesti turul kergitanud. Kui varem võis tuhande krooniga üpris korraliku Mosse saada, siis nüüd naerdaks võimalik ostja sellise pakkumise peale ilmselt välja. Kui palju on siin tegemist Mosseliiga mõjuga ja kui palju muudest teguritest tingitud muutustega turul, võib igaüks ise otsustada.
Retrohõnguga rallisõit “Mosse juures on oma retrohõng ka muidugi tähtis,” tunnistab varemgi nõukogude autotööstuse toodangut võistlustingimustes proovile pannud mossepiloot Puusepp. Moskvichi puhul on praegustes tingimustes tegemist odava ja samas küllaltki töökindla retrosõidukiga, millel kohalikelt ja kaugemateltki ralliradadelt suurepärane minevik. Parematel päevadel koguneb Moskvichide mõõduvõtule üle kuuekümne ekipaaži. Mosseliiga esimesel ametlikul etapil, 2003. aasta rahvarallil Tartu Kevad oli võistlejaid aga ainult neli. Seega on liiga arengukiirus pöörane. “Iga etapiga lisandub mõni uus ekipaaž,” räägib Vaasa.
Hea liiga edasi arenemiseks Puusepp julgeb Mosseliigat soovitada ka noorele algajast rallisõitjale. “Enne tuleb muidugi sõitmine ja auto eripärad kusagil kinnisel territooriumil selgeks teha,” räägib piloot. Arenguvõimalusi näib Mosseliigas olevat palju. Kuuekümne võistleja seas esikoha haaramine tähendab tõsist tööd nii sõidutehnika kui auto kallal. “Mosseliiga võitmine on küllaltki prestiižne, sest osalejaid on palju,” ütleb Puusepp. Nii tema kui Vaasa kinnitusel on viimasel ajal Mosseliigas ala prestiiži ja osalejate arvu kasvuga üha rohkem rolli mängima hakanud võistlejate rahakott. “Mõned sõitjad kasutavad isegi palgatud mehhaanikuid,” toob Vaasa näite. Võrreldes teiste klassidega on rahasüstide mõju rangete tehniliste piirangute tõttu siiski küllaltki väike. “Väga palju oleneb ikka sõitjast ja kaardilugejast,” on Puusepp kindel.
