Eneli, mis sind motospordi ja tsiklitega seob ning miks otsustasid osaleda motomissi konkursil?

Kõige esimene kokkupuude kaherattalisega oli mul ilmselt päris väiksena, kui vanaisa mind oma tsikliga garaaži juurde kaasa vedas. Tsiklipisiku sain külge aga sõbraga seljakotina Tallinna ümbruses kaasa sõites ja sel ajal lubasin endale, et kunagi hakkan ka ise sõitma. 2016. aastal sai plaan teoks ja omandasin A-kategooria juhiload.

Motomissi konkurss jäi aga hoopis silma mu isale, kes arvas, et võiksin ka osaleda. Pärast natukest vastupuiklemist otsustasin siiski, et kaotada pole ju midagi, ja saatsin enesetutvustuse konkursi jaoks teele. Kõige enam motiveeris mind konkursi juures see, et võitjatel oli võimalus lihvida oma oskusi Marko Rohtlaane käe all.

Milliseid ülesandeid pidid missikandidaadid täitma ja mis oli nendest kõige põnevam?

Päev enne motoshow'd olid kümme väljavalitud finalisti kutsutud Saku Suurhalli, et teha pildid internetihääletuse jaoks enesetutvustuse kõrvale. Seejärel saime harjutada natukene sõitu triali mootorratastel, milles toimus järgmisel päeval omavaheline võistlus. Kui ma ei eksi, siis minu meelest oli kõikidel tüdrukutel see triali rattaga sõitmine esmane kogemus, nii et võiduvõimalused olid kõigil enam-vähem võrdsed. Põhipäeval ootas meid ees kolm ülesannet - enesetutvustus ja mõningatele küsimustele vastamine laval, tsikliriiete moe-show ja võistlus triali mootorratastel.

Kõige enam meeldis mulle trial, kuna see oli uus ja huvitav kogemus. Sellest voorust õnnestus mul ka maksimumpunktid noppida.

Kas jälgid ka motosporti ja kui, siis mis distsipliinid sulle enim meeldivad ja kes on sinu lemmiksõitjad?

Olen rohkem sportbike'ide fänn, kuigi konkreetselt motosporti ei jälgi. Kuid uudiseid loen ikka, kuidas omadel võidusõitudel läheb. Hoian näiteks pöialt Anastassia Kovalenkole ja Hannes Soomerile nende ettevõtmistes, tublid ja ägedad noored sõitjad.

Mis sind tsiklite ja motospordi juures kõige enam köidab?

Kiirus, mootorimüra ja adrenaliin oleks need kolm märksõna.