Puust ja punaseks: miks ROK Venemaad ikkagi „kiusab”?

Mulle tundub, et Venemaa dopinguskandaali tuum on laiemale avalikkusele arusaamatuks jäänud.

Kui isegi ühe Eesti suurema päevalehe sporditoimetuse juht ei suuda toimunut adekvaatselt mõista, siis ilmselt jäi rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) otsus arusaamatuks teistelegi. Ka Kuku raadio spordisaates „Mehed ei nuta” paisati õhku palju eksitavat infot. Kommenteerin meedias kõlanud väiteid.

20–30 vahelejääja pärast võib olümpialt eemale jääda kogu Vene koondis. See pole õiglane.

Faktiviga. Küsimus ei ole dopingukontrollis põrujate arvus. Rahvusvahelise antidopinguagentuuri (WADA) uurimisrühm paljastas mullu Venemaal toimunud ulatusliku võitluse dopinguvastase võitlusega. Just nii: võitlus puhta spordi vastu. Moskva dopingulabori juht Grigori Rodtšenko lasi enne WADA kontrolli külaskäiku hävitada 1417 proovi. Takistati proovide võtmist, kasutati võltsidentiteete jne. Milleks rääkida vahelejääjatest, kui Vene vaprad „dopingukütid” võitlesid hoopis selle eest, et nende sportlased ei jääkski vahele?