NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
Anonüümne kommentaar
30.11.2017 00:30
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "If" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
    30.11.2017 11:49
    Miale vastu kirjutades:
    See, et laps ei jaksa joosta, võhma, painduvust jms omadusi pole, tähendab seda, et teda pole selles osas treenitud. Tihtipeale on tulemuste paranemine takistatud ebatervislikust toitumisest. Noortel poistel on eriti tarvis rohkelt ja tervislikku toitu, et keha saab tugevaks koos treeningute ja arengutega. Kodust toitumislauast tuleb alustada - üldine pilt on selline, et on kas luukered ja väga kõhnad lapsed või siis rasvunud. Mia sinu ratsutajast poeg on kindlasti samuti vähem toidetud, kui ta süüa reaalselt vajaks, vastasel juhul kasvaks tal jõud samuti. Kui poisil tulemusi ei tule, ei motiveeri lihtsalt seal trennis kondinühkimine pärast aastat ammugi ja otsib vabandusi, et trennist ära tulla. Inimkeha harjub kõigega ja seda saab väga edukalt teadmisi omandades arendada.
    Antud kommentaaril on 1 registreeritud vastust ja 6 anonüümset vastust, mis on nähtavad anonüümsete kommentaaride kaustas
30.11.2017 08:47
Kummaline on see, peetakse normaalseks, et enamus ei sa aru matemaatikast ja füüsikast. Aga kui keegi joosta ei suuda, peetakse värdjaks.
Kooli-kehalise eesmärk peaks olema, et inimestel tekiks spordiharjumused. Et inimene oskaks jõusaalis harjutada, vähemalt kolmes stiilis ujuda, sörkjooksu ja kepikõndi teha, levinumaid pallimänge jne. Sandistav tulemuste püüdmine peaks siiski jääma neile, keda ennast tõsiselt huvitab.
    30.11.2017 09:26
    Hindamine tuleb teha personaalne ja võib olla seada normidele lagi ette, et selline tulemus on piisavalt hea vanuse kohta, et pole mõtet tippsportlaste poole ka liikuda, kui tippsporti teha ei taha.

    Kui üks teeb septembris 5 kätekõverdust ja teine 25, siis kui esimesele panna 3- ja teisele 5 ning detsembris nõuda 50 ja öelda, et 20 kätekaga saad 3 kätte, siis seda viie kätekõverdusega ei motiveeri pingutama, kui on üldine norm, sest oma tulemuse neljakordistamine on päris hea tulemus aga saada 3 selle eest, siis oleks justkui sõnum, et endiselt sa ei pinguta piisavalt.
    Ilmselt ainuõige see, et detsembri normi aluseks on näiteks septembri tulemus. Kehalises kasvatuses me ei saa oodata mingit võlutrikki mahajäänult, et temast saaks äkitselt klassi tipptase.
    Kui tulemused üldse tähtsad pole, siis see on üldise normiga võrreldes veel hullem, sest siis puudub nagu võrdlusmoment. See tekitaks ohu, et vahepeal liigutatakse end niipalju, et õpetaja ei vigiseks liiga palju ja ainult hinde saamiseks pingutatakse.

    Ainus tulemusi eirav hindamine saaks toimida, kui see hindab tervet perioodi ehk iga hetke. Kui on 16 kehalist ja kolmel tunnil pingutad ja teistes loivad, siis on tulemus ka vastav 5 2 2 2 2 2 5 2 2 2 2 2 5 2 2 2, siis hädaga mingi 3-- tuleb kokku.
30.11.2017 08:50
Õige jutt 100%
30.11.2017 09:01
Pooldan normide ärakaotamist. Sovjeetliku sportlaste tootmise masinavärgi osaks olnud kooli kehaline kasvatus on muutnud selle tunni vastikuks paljudele põlvkondadele. Kes tahab sportlaseks saada, see läheb vastava eriala trenni.
Soomes on selle tunni nimi "liikunta". Oluline on, et õpilastes ei peletata liikumisharjumusi kõrgushüppe sentimeetrite lugemisega, vaid et nad heameelega osaleksid nendes tundides ja naudiksid enda liigutamist.
30.11.2017 09:29
Matemaatikaolümpiaadil osaleb igast klassist ainult üks-kaks parimate tulemustega last. Kui spordipäev on samasugune võistlus parimate väljaselgitamiseks, siis pole enamikul lastest mõtet ka sinna kohale minna.
30.11.2017 09:43
Kui kehalises kasvatuses toimub millegi hindamine, siis see tähendab, et korraga liigutab õpetaja ees ainult üks laps kahekümnest, teised ootavad passiivselt järjekorras. Tunni jooksul saab igaüks ainult kolm minutit liikuda. Mida rohkem hinde peale tegemise tunde aastas on, seda vähem liikumisvõimalusi järele jääb ja seda vähem täidab see tund oma eesmärki.
30.11.2017 11:36
Ainult rumal ja saamatu õpetaja mõtleb, et normid on kohustuslikud. Tark ja hea õpetaja paneb noored ka ilma normita tegutsema.
30.11.2017 14:47
Jah lapsed on erinevad,aga teistes ainetes seda erinevust ei arvestata. Hinne" 5" teistes ainetes:on vaja midagi konkreetset osata.kehaline ie pea seda jälgima. Nõus ,et oluline on areng ja selle tempo. Aga kuskil peaksid olema(nagu "sõjaväe test") mingid kriteeriumid,kus õpilane saab enda arengut n.n.keskmisega võrrelda.
Pealegi on füüsiline võimekus otseselt seotud vaimse võimekusega.Sellepärast lihtsalt liikumine kindlasti ei anna kehalist arengut-terveks olemise vajadust.
07.12.2017 14:08
Pealegi on füüsiline võimekus otseselt seotud vaimse võimekusega"
Nii neid valesid levitatakse, maakera on kah lapik
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega

SPORT TOP

Viimased uudised