NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2 3
30.11.2017 00:16
Näiteks ajakirjanduses pole norme, millega mõtlemist mõõta. Seetõttu saabki Pahv oma ajul laiselda lasta, kui artiklit kirjutab.
Ei ole võimalik teha niisugusi norme, mis poleks paremate eeldustega inimese jaoks liiga lihtsad ja samas kehvematele täielikult üle jõu käivad. Sõltumata pingutusest ja treenitusest.
    Näita vanemaid (7) Laadin kommentaare...
    30.11.2017 11:31
    Ei Mari, sul EI OLE õigust seda koolilt nõuda. Selles mõttes, et nõuda võid, aga ega ta ikka suusatama ei hakka küll, kui sa temaga ise regulaarselt suusatamas ei käi. Need paar suusatundi, mida kool suudab korraldada tekitavad pigem trotsi suusatamise vastu, sest laps ju näeb, kuidas need, kellega vanemad tegelenud on, suuskadel eest ära liuglevad.
    30.11.2017 11:51
    Lapsed jagunevad kaheks ja ainult kaheks on eriti lahmiv jagamine. Võisin koolis sama ala ühes koolis vältida, teises teise õpetajaga huvi tundma hakata. Halva varustusega viilida, paremaga nautida. Olenemata, kus ma pingereas olin. Mõni liigutus on niisama ajaviide, peabtegema või trenn, mõni võrdlussitatsioon. Oli neid, kellega oli vahest hasart võistelda, sest puudus sõda ja vaenuga sund. Kui aga laps lausa vihkab midagi, mis pole üldse mingi eluküsimus, ega üldse eriti oluline, siis võibolla tasuks tegeleda sellega, miks keegi end lausa vihaga kahjustab, kui pole eriti lugu, mitmes sa oled.. Peaasi, et mingil tasemel tehtud. Võib suhtuda nagu väiksesse võistlusmomendi harjutamisse, kui veel ei olene sellest nii palju, kui kunagi edasise elu karmimates tingimustes.
    30.11.2017 12:45
    Mismõttes lahmiv? Loomulikult on olemas ka vahepealne grupp, kellega on nii ja naa. Aga probleemi osadeks võtmata ja kirjeldades lapsi kui selliseid ühtsena ilma gruppideks jagamata EI OLE võimalik selle probleemi lahendust otsidagi.
    Tegeleti ju sellega miks vihkab - sellepärast et peab hindenorme täitma.
30.11.2017 00:30
Minu laps käib esimeses klassis ühes Tallinna koolis. Ta oli väga pettunud kui spordipäeval toimus nuti orienteerumine. Olime kodus rääkinud et spordipäeval on võistlused kaugushüppes, 60meetri jooksus, palliviskes aga seda ei toimunud. Peebul on õigus.
    Näita vanemaid (4) Laadin kommentaare...
    30.11.2017 11:15
    Karjuva grafomaani karjumine sellele artiklile (), teistele artiklitele (475)
    PEEBUL ONGI ÕIGUS :::::,   30.11.2017 07:36
    30.11.2017 11:49
    Miale vastu kirjutades:
    See, et laps ei jaksa joosta, võhma, painduvust jms omadusi pole, tähendab seda, et teda pole selles osas treenitud. Tihtipeale on tulemuste paranemine takistatud ebatervislikust toitumisest. Noortel poistel on eriti tarvis rohkelt ja tervislikku toitu, et keha saab tugevaks koos treeningute ja arengutega. Kodust toitumislauast tuleb alustada - üldine pilt on selline, et on kas luukered ja väga kõhnad lapsed või siis rasvunud. Mia sinu ratsutajast poeg on kindlasti samuti vähem toidetud, kui ta süüa reaalselt vajaks, vastasel juhul kasvaks tal jõud samuti. Kui poisil tulemusi ei tule, ei motiveeri lihtsalt seal trennis kondinühkimine pärast aastat ammugi ja otsib vabandusi, et trennist ära tulla. Inimkeha harjub kõigega ja seda saab väga edukalt teadmisi omandades arendada.
    01.12.2017 21:37
    Miale - olen terve elu teinud sporti , omal soovil , aga see sinu nutiorjenteerumine on ikka puhas jama . Niigi on seda nutindust nii palju . Sa oled uskumatu - ise vihkasid kehalist nuud teed lapsest samasuguse . Varsti see poiss enam trenni ei lähe kuna tulemust ei tule (karikaid,medaleid ) mida teised saavad ja tema ei saa kuna ei ole fuusilist . ja mis poiss see on kes ei taha palli koige kaugemale visata . Ise oled teinud oma lapse selliseks . Hinded peavad olema voi siis mingisugused kriteeriumid . Selge see et koik ei ole ühesugused ja sama voimekad . Siin tuleb siiski mängu opetaja . vot siin peab leidma mingi lahenduse .
    Nii et selle asemel et uhkustada kel on parem nutikas tuleks hoopis oma kehalist vormi arendada .
30.11.2017 02:00
Peep paneb maasikaid. Õige jutt, eriti see miinimum 3 kehalist nädalas 90minutit kord!
Ülikoolis peaks ka olema kohustuslik ÜKE treening, kõik semestrid.
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    30.11.2017 08:33
    Tundub, et spordiajakirjanikul peaks ka olema sellised katsed igal nädalal. Vastasel juhul ei mõju artiklid lihtsalt usustavalt.
    30.11.2017 09:38
    Kehaline kasvatus kohustuslikus korras sinna mitte ei kuulu.
    Sul on preisi sõjaväe ja lubjaka mentaliteet.
    Maailm muutub kullake ja padukonservatiivid sinna ei mahu. Nende aeg on läbi ja koht prügikastis.


    Kehaline kasvatus peab kuuluma just nimelt kohustuslikus korras. Muidu on suund sama nagu USA-s ja teistes lääneriikides, kus üle poole elanikkonnast on ülekaalulised ja veerand eluohtlikult rasvunud. Las Vegases oli silma järgi iga kümnes tänaval liikunud inimene elektrirollaatori-ratastooliga, aga mitte sellepärast, et oleks invaliid olnud, vaid lihtsalt sellepärast, et nii paks ja poleks jõudnud omal jalal liikuda. Üle peatänava minevale jalakäiate sillale ei olnud treppi, vaid eskalaator, kuna inimesed ei jõua enam omal jalal isegi trepist üles kõndida. Prognoos on see, et üle 90% tervishoiule kuluvatest rahadest hakkab minema ülekaalulisusest tingitud haiguste raviks.

    Siin pole mõtet soiguda ei preisist ega lubjakast. Selle nimi on terve mõistus. Lumehelbekestel ei paista seda eriti olevat. Kui mõistus millalgi pähe tuleb, siis selleks ajaks võib tervis juba läinud olla ja siis on juba hilja. Koolis peab kehaline kasvatus kohustuslik olema. Täiskasvanuna on iga inimese enda asi kas laseb end käest ära või mitte, aga 12.klassi lõppedes peaksid kooliuksest väljuma terved ja tugevad noored inimesed, mitte nuumsead.
    30.11.2017 09:43
    Kui sa juhuslikult mõnda USA ülikooli peaksid sattuma, siis näeksid, et sporditakse kõvasti, küll mitte kohustuslikult, aga siiski piisavalt palju. Inimesed saavad aru, et nende karjääri edukus keemiku või juristina, on otseses seoses füüsilise aktiivsusega. Konservatiivsusega ja preisi mentaliteediga pole siin midagi pistmist
30.11.2017 02:11
Kui palju see tulla ise kõverdab v mis trend sellega on😁😁😁
30.11.2017 03:35
Peebu nõukanostalgia kumab igast asendist läbi. Sellised 80ndate stiilis kehalist sa tänapäeval ei arenda, ühiskond on selleks liiga muutunud. Siis võiks ju lauluõpetaja ka kraaksuda, et tunde tuleks juurde panna ja kui Ernesaksa loomingut peast ei tea, siis tegu on lõdipüksiga, kes eesti rahva lauluarmastust edasi ei kanna. Aga, Peep, võiks enda õllejoomist ka piirata, ikka piinlik on kui noortetreener selline sumo on. Näita eeskuju, Peep, mis su 10km aeg on täna?
    30.11.2017 07:50
    Ühiskond on muutunud, aga inimese keha funktsioneerib kahjuks ikka endistviisi. Masendav lödipükste põlvkond kasvab peale.
    30.11.2017 09:42
    Kool peaks õpetama ja suunama sportima maast-madalast, aga mite ajama taga mingeid norme. Pooled lapsed ei salli kooli kehalise tundi, aga vabal ajal tegelevad spordiga. Kui paljude täiskasvanutega olen kokku puutunud, kes nüüd treenides ei oska joosta, sest ei ole õpetatud õiget tehnikat. Ise samuti vihkasin mingeid staadioni jooksuringeringe aja peale, kuigi tõkkejooks oli lemmik ja metsas ringi silgata oli super. Samuti suusatamisega, vabal ajal lapsed võivad pool päeva ringi kakerdada, aga pidevalt aja peale vale tehnikaga sõita ei ole normaalne. See ei käi iga kooli kohta, aga enamus koolide probleem on see, et tehakse tund ebameeldivaks ja õiget tehnikat ei õpetata ja arvatakse, et kõik lapsed on tippsportlased.
    01.12.2017 21:39
    James mis su enda 10km aeg on ütle seda ja siis hakka teisi pommima .
30.11.2017 07:37
Mõnitame aga artikli autorit edasi, peaasi, et mina (või minu nunnuke) ennast liigutama ei oeaks. Kurb kui inimesed ei saa aru liikumise vajadusest....
    30.11.2017 09:40
    Jah, mõnitame. siililegi selge, et tänane KK süsteem ei toimi, metoodikud ja õpetajad on mitu aastat koos käinud ja järeldusele jõudnud, nüüd tuleb Pahv ja ütleb kuidas asjad tegelikult on. Lolli jaoks on igal probleemil lihtne lahendus - paraku on see vale.

    Toome näite- täna tõmbab Pahv kangil NULL korda lõuga - ma arvan, et see oleks kõva progress kui ta aasta pärast suudaks mingit progressi näidata.
30.11.2017 07:40
Meil korraldati iga õppeaasta kevadel ja sügisel krossijooksuvõistlusi...Sellised ajad oleks olnud toona naljanumber...Aga noh...olime ka füüsiliselt sitkemad, kui tänapäevased nutinäpud...

"Sügisel kilomeetri 5.30-ga jooksja peab aga kevadel saama aja alla viie minuti. "
30.11.2017 07:45
naljakas on küll kui paksuke öllelörpija spordist patrab.
30.11.2017 07:48
Kas lõualotil on ka norm?
30.11.2017 07:59
Näide elust enesest - noormees ei tulnud treeningule kuna koolis oli kehaline kasvatus, treener uuris mis kehalise tunnis tegite, noormees vastas et olid niisama kooli saalis kuna õpetaja ytles, et peab ära käima tunnikese !
30.11.2017 08:15
Elu jooksul mitut moodi spordiga kokku puutunud: VTK normid koolis, ülikoolis kohustuslikud suusa- ja staadioniringid, üle kitse hüppamine ja poomil turniine ja köit mööda ülesronimine hinde peale jne. Olin eelpuberteedid räigekt ülekaaluline (84 kilo 4. klassis), kõik hinded viied, kehaline pandi halastusest 4, kuna ma polnud ühtki normi suuteline täitma. Pubekana hakkasin nn titekilodest välja kasvama. Kooli tuli sõudetreener, kes kutsus mind trenni. Lu, ma olin rõõmus! Ometi keegi märkas mind mu rasvakihi all! Algul oli õudselt raske (6X nädalas trennid -- üldfüüsiline, sörkjooks, jalgpalimäng liivas ja lumes, korvpall, ujumine, sõudeterhnika nö kuival maal vastavas basseinis jne, suvel muidugi laagrid ja võistlused, talvel suusalaager Pühajärvel jne). Selgus, et ega mus võistlussportlast ikka ei saa, tegin kõik kaasa rohkem esteetilistel põhujstel (meeldis jõgi, meeldis sõuda, meledisid sõudepoisid jne). Võhma ei olnud ega tulnud, Aga sõudedistants nõuab vastupidavust. Treener nägi, et minust NLiidu tšempionit ei tule ja ei pöörand mulle enam tähelepanu, ega ma tahtnud ka .Sain vähemalt spordist maigu suhu ja kilosid alla. Õõvaunenäod on pärit ajast, kui olin kurioosselt paks ja mnd sunniti tegema asju, mkilleks keha polnud ilmselt suuteline. Ja teised kõrval narrisid, et "näe, peki jookseb", või rase," lase edasi". Tahan öelda, et just selliste nn ebatavaliste laste hindamine ja aitamine vajab individuaalet lähenemist. Võib-olla koos õpetajaga, teistest lastest eraldi teha üldfüüsilist, kerget sörki, hüppenööriga hüpata jne. Ning kiita last, et ta pingutas, mitte panna hinne "2", et laps ei täitnud normi.
30.11.2017 08:16
ja mis siis tänase 10 000 sammuga on? mis iphonike ütleb?
ikka paar sammu rohkem kui eile?
ja mis normiga lott lõua alla tekib? sellised tüüpilised mugavustargutajad pehmode teemal, kes ise tegelt pehmod. tule taevas appi
30.11.2017 08:19
Olen Pahvi seisukohtadega vägagi nôus.Kehaline KASVATUS on suures osas koolides tahaplaanile jäämasja vôimust on vôtmas seisukoht kes soovib ennast kehaliselt kasvatada mingu trenni.
30.11.2017 08:25
Inimesi ei saa sundida vastumeelseid asju tegema. Mind omal ajal sunniti koolis jooksma - küll 60 m, 100 m, 1000 m jne. Siiamaani vihkan üle kõige jooksmist. Lisaks ei ole kõigis seda va sportlase võistlejahinge. Ei meeldinud teistega end pulgale panna mul, täna näen seda ka oma lastelt. Niikaua on kõik tore, kuni teistega võrdlema hakatakse. Aga andke lastele seda sporti, mis neid paelub ning nad liigutavad end rõõmuga. Aeg on edasi läinud. Igasugused Nerfi ja Paintballi lahingud, pallimängud, orienteerumised, jalgrattamatkad jne on ju väga lahedad. Traditsioonilised kaugus- ja kõrgushüpped ja jooksmised ei tohiks lihtsalt võtta tunnist tervet osa. Aga iseendaga võistlemine - suurepärane idee.
    30.11.2017 08:34
    Inimesi just tulebki vastumeelsete asjadega tegelema sundida, sest elu koosnebki paljuski vastumeelsetest asjadest. Mis juhtuks kui kõik aina meelepärasega tegeleks?
    Ja paljud alguses vastumeelsed asjad muutuvad hiljem meeldivateks.
    30.11.2017 09:55
    Sovetiaegne kehaline kasvatus hävitas paljude inimeste liikumisrõõmu, mistõttu nad täiskasvanuna võtsid kiiresti ülekaalu ja jäid muidu kehaliselt passiivseteks. Nii et tulemus oli risti vastupidine soovitule. Meeldivaks muutub ikka see asi, mille vastu inimesel endal on huvi. Liikumishuvi on igas lapses loomulikul moel olemas, aga ENSV kool suutis selle lämmatada, sellle asemel et seda suurendada.
    01.12.2017 21:44
    See to maxile kirjutaja - oled idikas voi . see mida sina ettte kujutad on kull uni . selleparast ei lainud keegi paksuks et tegi koolis sporti ja peale kooli ei teinud . sul laks ka mõistus metsa . tais idikas .
30.11.2017 08:29
Ma ei saa nõustuda. et õppekava õpetab kedagi, seda teeb ikkagi vaimustunud tark õpetaja. Me võime disainida igatsugu õppekavu nii- ja naapidi, lõputult.
30.11.2017 08:32
Õige jutt, aga need ajad ei tule enam kunagi tagasi.
30.11.2017 08:33
vägisi sunniga pole kunagi keegi ega miski armsaks saanud nõnda, et tänapäeva omaaegse Preisi sõjakooli metoodika ikka ei sobi. Kui heaga ja kavalusega ei oska siis sunniga kohe kindlasti ei saavuta tänapäeval peale kaebuste laviini midagi ja isegi nagu öeldakse, et vihmapiisk pidavat kivise augu tekitama
30.11.2017 08:36
...võib tekitada liikumisharjumuse (eriti neis, kellel see titest peale libedalt on läinud). Teistel aga võib tekitada eluaegse vastikustunde (mis ilmselt enamikul õpilastel on tekkinud). See pidev võistlemine tekitab osal õpilastest kindlasti motivatsioonikriisi ja viilimise tahte.
Oluline on liikumine!
Ja seda saab edukalt teha ka meeskondlikes mängudes (jalgpall, korvpall, rahvastepall) ning tantsides-võimeldes (mis tüdrukutele ilmselt rohkem sobiks kui poistele, aga siiski).
Kui aga rääkida jooksmisest, kaugushüppest jms., siis iseenda tulemuse ületamine on väga hea väljakutse. Kui see sul mitmel aastal juba õnnestub, tekib tunne, et kui natuke treenida, siis äkki tulemus veel enam suureneb.
30.11.2017 08:41
Haridusministeerium töötab selle nimel, et koolikott oleks lapsest raskem, et hoiukapp oleks tasuline, et limpsi- ja snäkiautomaadid ei puuduks ühestki koolist, et laps võimalikult vähe liiguks ja seda ka kodus, et lapse keha kasvaks ümaraks toolikujuliseks süldiks ja et ühelgi lapsel ei puuduks depressioon ja see kõik oleks tasuline.
30.11.2017 08:51
Paks mingu ja hüpaku kõigepealt üle kitse. Selline poolsõjaväeline kehaline oli asi, mida ma koolis (ja üldiselt kogu meie kool) kõige rohkem vihkas. Seetõttu käis ka kehalise õpetaja kevaditi mööda kooli ringi, rattasuurused okulaarid ees, et vilistlaste poolt edastatud sinikad välja ei paistaks. Meie olime vist esimene lend, kes talle kolki ei andnud, kuradi humanistid. Jutu mõte selles, et ok, olgu muidugi spordipäev ja parimad. Aga ka matemaatikaolümpiaadile ei saada sa tervet kooli, you stupid asshole! Pooled ei hakkagi matast aru saama. Pooled eesti keelest ja pooled ei viitsi kaugust hüpata, sest - ausalt öeldes - see tundubki ilgelt nõme, ajulage ning kasutu tegevus.
1 2 3
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega

SPORT TOP

Viimased uudised