Enne esimest MM-tiitlit 2010. aastal elas Novosjolov pehmelt öeldes peost suhu, oli sunnitud töötama Eesti vehklemisliidu peasekretärina, et pere ära elatada. Kui toetust sai, siis näpuotsaga. Maarjamaal juhitakse sporti Exeli tabeli järgi: on tulemus, on raha. Kuidas tulemuseni jõuda, EOK-d ei huvita.

Novosjolov oli 30-aastane, kui esimese individuaalse medali võitis, nüüd on autasusid viis, peale nende kaks meeskondlikku. Ent kui ta oleks loobunud, käega löönud, sest kaua sa ikka vaesuses vireled?

Praegu on Novosjolovil kõik hästi: on EOK töötasu, ettevalmistusraha ja võidupreemiad. Aga tema meeskonnakaaslastel ei ole. Juunist kadusid kõik nende toetused, sest EM-i hõbedast on möödas kaks aastat. Nüüd vaadaku nad ise, kuidas hakkama saavad.

Sten Priinits on 29, Peeter Turnau 22, Marno Allika keskendub juba tööle, meesjuunioridel napib finantse, et tiitlivõistlustele sõita…

Autoga laagrisse

„Me ei saa vajalikul määral laagrites käia, aga vehklemises koduõuel nokitsedes kaugele ei jõua,” kurtis epeemeeskonna peatreener Igor Tšikinjov. „MM-i eel käisime Poolas treenimas autodega, sest lennupiletiteks raha pole…”

Vehklemisliit palus Tšikinjovil koostada Tokyo olümpiaks valmistumise plaani. „Koostasin, ent pool aastat pole kuulnud, kas seda ka täitma hakatakse. Öeldakse, et raha pole,” ohkas Tšikinjov.

Laagrites ei saa vajalikul määral käia, aga vehklemises koduõuel nokitsedes kaugele ei jõua.

Niisiis ei sõltu järgmiste meeste medalid mitte Eesti spordisüsteemist, vaid sellest, kas nad on valmis virelema ja kivist vee välja pigistama. EOK mõistagi ei sekku, vaid vaatab toimuvat huviga pealt. Miks peaks alaliidus toimuv neisse puutuma?

Edukaid spordiriike iseloomustab üks: kui nähakse, et mingi ala on edukas, siis suunatakse sinna nii palju ressursse kui vaja. Mõistlikkuse piires muidugi.

Uus-Meremaal, kus elanikke on kolm korda rohkem kui Eestis, on viis eelisarendatavat spordiala: sõudmine, aerutamine, purjetamine, kergejõustik ja rattasõit. Neil aladel võideti Rio de Janeiro olümpial 16 medalit, peale selle üks ragbis ja golfis, mis elatavad end ise. Äkki oleks siin spordijuhtidele mõtlemisainet?