Kas Ratas paneb rattad pöörlema?

Reformierakonna juhitud valitsus teatas aastaid, et tippsport on igaühe eralõbu ja riik selle edendamisele (loe: elus hoidmisele) rõhku panema ei hakka. Saab näha, kas uus võimuliit eesotsas Jüri Ratasega plaanib tuule suunda muuta. Korvpalliliidu presidendiameti Rataselt üle võttev Jaak Salumets on meedias viimase nädala jooksul oma peamised seisukohad välja öelnud, ent nagu legendaarne Kalevi mängija ja juhendaja ka ise tõdes, ei muutu korvpallis enne suurt midagi, kui Eesti spordisüsteemi ei muudeta.

Seetõttu ootan Salumetsa intervjuudest oluliselt rohkem just Ratase – kes mäletatavasti pürgis hiljuti ka EOK juhiks! – arvamusavaldusi teemal, kust ja kuidas spordile raha juurde kavatsetakse leida. Tuletaks siiski meelde: tippsport ei ole üksnes tegijate eralõbu, vaid selle kaudu saab riik teha endale tasuta reklaami ja panna noored (taas) liikuma.

Kanter kui verstapost

Ma ei kipu üldjuhul erinevaid aasta parima hääletusi üle tähtsustama. Aga Gerd Kanteri valimine aasta meeskergejõustiklaseks tuletas küll meeldivalt meelde: 37-aastane vanameister pole viimast sõna veel öelnud. Amsterdami EM-i pronksmedalist ja Rio olümpia viies ei võistelnud seekord iseendaga nagu mitmetel puhkudel varem, vaid maailma absoluutsete tippude ehk olümpia neljanda (Martin Kupper) ja kuuenda (Rasmus Mägi) mehega.

Tulevikku vaadates leidub põhjust optimismiks küllaga. Esiteks: elu on näidanud, et kettaheites võib medaleid võita ka 40-aastasena. Teiseks: Kanterilegi aastate jooksul omaseks saanud külm närv annab suurvõistlustel nooremate ees enamasti mitmemeetrise edu. Ja kolmandaks: ala iseloom lubab karjääri edenedes asendada kiiruse ja plahvatuse üha parema heitetunnetusega. Ehk kokkuvõtlikult: (spordi)rahvas ootab huviga eelolevaid aastaid, Gerd (ja Indrek Tustit)!