Miks ühel on medal, teisel mitte?

Mõnel alal lihtsalt on järjepidevust. Maadlusel näiteks. Viimase kuue aasta jooksul on võidetud seitse tiitlimedalit, ainult mullu jäid pihud tühjaks.

Jah, pjedestaalile astub ainult duo Heiki Nabi ja Epp Mäe, aga patt oleks rohkemat tahta. Kusjuures võimas plejaad maadlejaid tulevat peale ja tulevik polevat kaugeltki tume.

Tänavu tegid otsa lahti ka kuulilaskjad – Peeter Olesk võitis Eestile olümpiaalal taasiseseisvumisest saadik esimese medali. Ehk sai paisu valla?

Samal ajal on meil spordialasid, mille sportlased pole iial tiitlivõistlustel poodiumile pääsenud. Miks? Kas pole aastate jooksul olnud ainsatki talenti või ei tehta piisavalt tööd? Rohkem võimalusi ju pole. Ah et konkurents on tihe… Kellel poleks? Tase kõrge? Kõigil aladel on.

Soome olümpiakomitee, muide, valib lähiajal välja alad, mis kriipsutatakse rahasaajate seast täielikult maha. Milleks toita alaliite, kes tööd ei tee? Rahvasport finantseerigu end ise. Ülejäänud summad antakse edukatele. On selline poliitika õige? Eks tulevik näita. Kahelt järgmiselt olümpialt tahavad põhjanaabrid igatahes kümme medalit saada.

Jalgpall saab, korvpall ei saa

Kummaline, kuidas jalgpall saab ja korvpall mitte. Sügisel algab MM-i valikturniir, ainult et kommertsliigasid – NBA-d ja Euroliigat – ei huvita see vähimatki. Kalendris muudatusi ei tehta ja seepärast ei saa ka pallurid koondisi aidata. Näiteks Eesti alagrupikaaslasel Kreekal ei jää tänavusest meeskonnast kedagi alles.

Jalgpallil probleeme pole, liigadesse tehakse valikmängude ajaks aknad, kusjuures korvpall on jalgpalli kõrval kerjus. Aga rahvusvahelisel jalgpalliliidul (FIFA) on jõud ja jalgpalluritel tahe riiki esindada.

Möll rallimaailmas

Põnevam kui mõni spordivõistlus on rallimaailmas toimuv – kes kus järgmisel hooajal kihutama hakkab? Tiimide bossid räägivad, et kuna kalendris on paus, käivad läbirääkimised täie hooga ja septembri lõpuks on kõik selge. Ootame huviga, mis saab Ott Tänakust.