Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütleb, et täna avaldatud kuised tööstustoodangu andmed tekitavad kahetisi tundeid. „Kui vaadata mahuindeksit, millega püütakse hinnata tööstuse reaalsete näitajate muutust, siis mahuindeks kasvas natuke võrreldes eelmise kuuga. Kui veebruaris oli mahuindeks 85, siis märtsis 85,7. Need numbrid näitavad trendi ehk siis sesoonsed kõikumised on maha arvatud. Võrdlus käib 2021. aastaga, mis on võrdsustatud 100-ga. Seega toodame täna 15% vähem kui kolm aastat tagasi ja kui jätta vahele koroonakriisist tulnud kukkumine, siis on meie tööstustoodangu maht sama suur kui oli oktoobris 2018 ehk siis rohkem kui viis aastat tagasi,“ selgitab ta.

Kui aga vaadata töötleva tööstuse võrdlust eelmise aastaga, siis on langus –6,8%. „Kusjuures ka aasta tagasi oli meil päris suur langus, märtsis tervelt 13,1%. Võibolla vastab tõele, et languse põhi on tööstuses käes, sest kui eelmise aasta languse numbreid vaadata, siis oli kõige suurem langus oligi aprillis: –16,3%, edasi hakkas langus vähenema,“ lisab Eamets, tõdedes siiski, et kasvust oleme me ikka veel kaugel. „Mahuindeks näitab, et ehk oleme jõudnud faasi, kus edasi on võimalik tõus. Aeg näitab,“ hindab ta.

Eametsa järgi on kõige keerulisemad ajad jätkuvalt metallitööstuses, elektroonikatööstuses, elektriseadmete tootmises ning puidutööstuses, positiivsed uudised tulevad aga toiduainete tööstusest, kus esimene kvartal näitas 4,3% kasvu. „Positiivsed trendid on ka põlevkiviõli tootmises ja ehitusmaterjalide tootmises. Eriti võiks rõõmustada viimane, sest see võiks eeldada ka teatud elavnemist ehitusturul, mis pikka aega on vindunud tellimuste vähesuse käes,“ räägib Eamets. Samas võib tema sõnul tegu olla ka vaid sesoonse efektiga, sest ilmade soojenedes hakatakse nagunii natuke rohkem ehitama ja varem pooleli jäänud objekte lõpetama.

Andmed viitavad majandusharu taastumisele

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütleb, et kuigi töötleva tööstuse tootmismaht märtsis vähenes aastases võrdluses juba 22. kuud järjest ning näitas vaid languse taandumist (–6,5%), siis kuises võrdluses see kasvab. „Mullu novembrist kuni käesoleva aasta märtsini ehk viie kuu jooksul on töötleva tööstuse tootmismaht kuises võrdluses suurenenud juba neljal kuul. See viitab majandusharu taastumisele,“ hindab ta.

„Järgnevatel kuudel on oodata töötleva tööstuse tootmismahu languse taandumise jätkumist aastases võrdluses, seda isegi juhul, kui see kuises võrdluses veidi väheneb. Kui selle majandusharu tootmismaht suureneb kuises võrdluses viimase viie kuu keskmise tempoga, peaks see aastases võrdluses jõudma kasvuni juba juunis. Kui tootmismaht jääb kuises võrdluses samale tasemele, siis peaks see aastases võrdluses kasvuni jõudma septembris,“ selgitab Mertsina.

Ta lisab: „Eesti tööstussektori kindlustunne ja tootmise lähikuude väljavaade on juba pikemat aega püsinud stabiilselt nõrgad, kuid positiivne on vähemalt see, et need pole enam halvenenud.“ Mertsina sõnul on tööstusettevõtete arvates nende konkurentsivõime välisturul küll tublisti kannatada saanud, kuid see hinnang on tublisti paranenud. „Küll aga ei saa seda öelda konkurentsivõime kohta Eesti siseturul. Kuna konkurentsivõime hindamisel võivad ettevõtted arvestada ka nõudluse väljavaadet, siis võib see viidata ka ekspordivõimaluste paranemisele. Kuigi ootused ekspordi kohta on jätkuvalt pessimistlikud, on need veidi paremaks muutunud,“ kirjeldab ta.