Bosse tegi asukohainfosüsteemis ehk ADAMS-i programmiga aasta jooksul kolm viga, mis tähendab sisuliselt automaatselt võistluskeeldu. Apsakad leidsid aset 2022. aasta septembrist 2023. aasta juunini.

„Olen nõus, et tegin kolm viga. Tõsi on ka see, et ma pole kunagi olnud eeskujulik asukohainfosüsteemi kasutaja, aga enne neid kolme juhtumit mul varem probleeme ei olnud. Nüüd juhtus näiteks nii, et teise eksimuse põhjustas katkine uksekell,“ selgitas Bosse Prantsusmaa väljaandele L’Équipe.

Jooksja mõnes mõttes ennetas võistluskeeldu, sest kolmanda apsaka järel tõmbas Bosse eelmise aasta lõpus sportlaskarjäärile joone alla. Tema auhinnakapist leiab 2017. aasta 800 meetri MM-kulla ning 2012. ja 2018. aasta EM-pronksid. Tema 2014. aastast pärit tippmark 1.42,53 on jätkuvalt Prantsusmaa rekord ning maailma kõigi aegade edetabelis 14. kohal.

ADAMS-i süsteem kerkis Eestis pilti aprilli alguses, sest meie parim meesvehkleja Sten Priinits polnud aasta jooksul kolmel korral dopinguküttidele kättesaadav ja ta sai 18-kuulise võistluskeelu. Rahvusvahelise antidopingu agentuuri (WADA) reeglite järgi peab ADAMS-i programmi kuuluv sportlane andma teada millal ja kus teda iga päev ühe tunni jooksul tabada võib ning olema sel ajal ka kättesaadav.