Kergejõustikust sai üldse esimene spordiala, kes sellise sammu astunud.

Tänavustel Pariisi olümpiamängude jagatakse kergejõustiklastele kogusummana välja 2,4 miljonit dollarit ehk umbes 2,2 miljonit eurot. Premeeritud saavad 48 kuldmedalivõitjat, kes pistavad igaüks taskusse 46 000 eurot.

Lisaks teatati, et 2028. aasta Los Angelese olümpial premeeritakse auhinnarahaga ka hõbe- ja pronksmedalise.

400 meetri tõkkejooksu valitsev olümpiavõitja Warholm on muudatuse suhtes positiivselt meelestatud.

„Arvan, et profispordialana on see samm ja käik, mis tundub mõistlik. Olümpiamängude ja ROKi sees võib tekkida arutelusid, kuna nad on selles suhtes olnud väga ranged, kuid ma arvan, et see on õige tee,“ ütles Warholm NRK-le.

Norralane lisas, et samas rahaline preemia tema motivatsiooni ei tõsta.

„See ei muuda minu motivatsiooni olümpiakulda võita. Ükski rahasumma ei saa muuta teie motivatsiooni kulla võitmiseks,“ lisas tõkkeäss.

Norra spordijuht Tore Øvrebø on aga plaani suhtes skeptilline: „Arvan, et kergejõustikuliit võiks sellele rahale oma spordiala arendamiseks leida paremaid kasutusvõimalusi, kui et anda seda parimatele sportlastele.“

Tema arvates ei ole maailma tippkergejõustiklased alarahastatud ning neid vahendeid võiks kasutada teiste toetamiseks.