Avakohtumine lõppes Selveri 3:0 võiduga, ent mõlema meeskonna peatreenerid usuvad, et eesootav mäng tuleb tasavägisem.

Võru meeskonna peatreener Oliver Lüütsepp loodab kodusaalis näidata teistsugust esitust kui avakohtumises.

„Ma saan kõigest aru, ma aktsepteerin avamängu kaotust ja seda, et mehed olid väsinud ja mingil hetkel lihtsalt enam ei jaksanud. Aga me mängime Eesti meistrivõistluste finaali ja ma ei tahtnud, et see viimane geim nii käest läheb nagu ta läks. Seetõttu nuputasin ka, kui palju vahetusi seal teha. Lootsin ikkagi soliidsemalt seda skoori hoida,“ sõnas Lüütsepp seeria esimese mängu kohta.

Avamängu esimene geim lõppes tulemusega 26:24 ja sinna läks kogu geimis tagaajaja rollis olnud Barrusel omajagu energiat. „Lõpus tulime järgi ja hakkasime tegema rohkem nagu oma asju, saime mingisuguse momentumi seal kätte. Ja kui oleks see geimi lõpp meile tulnud, oleks võinud ka edasine mäng olla teise iseloomuga. Aga see viimane punkt välja jätta, siis tegime seal ka ise mitu sundimata viga, selliseid asju ei saa me endale lubada sest vastane on nii ühtlaselt hea tasemega, et me peame korrektsemalt mängima.“

Pärast teist geimi oli juba väga raske, tõdes juhendaja. „Kui oled 0:2 kaotusseisus ja vastane kohe õnnestub, seal olime juba murdunud. Aga nüüd tuleb uus mäng ja saame ka ühe päeva rohkem puhata. Vastane peab sõitma Võrru, mängima meie saalis, kus me tunneme ennast väga hästi. Teeme ka mõned taktikalised korrektuurid ja ma usun, et läheb mänguks. Ma näen, et meil on võimalusi, lihtsalt küsimus on selles, et me oma taseme taas välja mängiks,“ ütles Lüütsepp.

Selver/TalTechi peatreener Andres Toobalil eelmise mängu osas nurisemiseks suurt põhjust pole.

„Kõik oli enamvähem kontrolli all, mängisime hästi ja ei lasknud vastast liiga hoogu minna. Ka neil olid mingid momendid, kus nad tegutsesid hästi, aga mingi murdumine neil siiski tekkis, kui ei õnnestunud asjad. Mõneti oli Võrul sarnane foon poolfinaalis, kus nad said ühe 0:3 kaotuse, ent pärast tulid võimsalt tagasi,“ kommenteeris Toobal.

„Kindlasti ei saa me latti alla lasta ja püüame mingeid asju veel paremini teha. Nad teevad omad järeldused ja kosuvad. Võrus tuleb kindlasti saal täis ja kõva möll, mis paneb kõikidel adrenaliini möllama. See ei pruugi ainult kodumeeskonda aidata, sellises atmosfääris on tavaliselt kvaliteeti ka rohkem. Peame hakkama saama Renato Santose pommlöökidega ja Kristo Kollot ei tohi ka hoogu minna lasta. Kui neil mitu meest õnnestuvad, siis on väga raske, kui suudame kellegi neutraliseerida, on elu kergem. Finaalseerias algab iga mäng nullist ja kui keegi kaotab geimi ka 10:25, ei tähenda see suurt midagi, sest järgmine võib vastupidi minna,“ ütles peatreener.