VIDEO | TOP 5: kõige põnevamad näidisalad, mida taliolümpiamängude ajaloos nähtud



VIDEO | TOP 5: kõige põnevamad näidisalad, mida taliolümpiamängude ajaloos nähtud
SuusaballettFoto: Ekraanitõmmis

Kuigi pärast 1992. aastat pole ei suve- ega taliolümpiamängud ühtegi ametlikku näidisala näinud, sest programm on niigi maksimumi piiril, on olümpial rahvale demonstreeritud paljusid põnevaid näidisalasid. Toome teieni värskelt lõppenud Pyeongchangi mängude valguses viis kõige omapärasemat või põnevamat näidisala, mida on taliolümpiatel peetud!

5. Patrullsuusatamine

Tänapäevase laskesuusatamise eelkäija patrullsuusatamine oli olümpiatel näidisalana kavas lausa kolmel korral: 1928. aastal St. Moritzis, 1936 Garmisch-Partenkirchenis ja 1948. aastal taas St. Moritzis, kuid jõudis enne seda (!) ühe korra ka olümpiamängudel medalialana figureerida - seda 1924. aastal Chamonix's. Patrullsuusatamine on oma olemuselt militaarne võistkonnasport: meeskonda kuuluvad üks vanemohvitser, üks allohvitser ja kaks reameest, kes suusatavad relvi kandes kõik koos ning peavad 25- või 30-kilomeetrisel rajal orienteeruma ning lasketiirus märke laskma. Sealjuures lasevad märke reamehed ja allohvitser ning seda ohvitseri käskluste järgi, iga möödalask annab 30 trahvisekundit.

Tänapäeval ei ole patrullsuusatamine unustuste hõlma vajunud - mõnede muudatuste juures on see endiselt üheks osaks militaarspordist.

4. Sööstlaskumine

Kõige kiirem suuskadel mäest laskumise viis debüteeris olümpial näidisalana 1992. aastal Albertville'is, kus võistlustel osales ka eestlane Aare Tamme, kes sai 30. koha. Sööstlaskumise eesmärgiks on kindla 100-meetrise rajalõigu jooksul saavutada võimalikult suur kiirus - seda otse mäest alla tuhisedes.

Seotud lood:

Aare Tamme olümpial püstitatud Eesti rekord on 201,455 km/h, maailmarekordiks on itaallase Ivan Orignone 254,958 km/h.

Olümpiamängude põhikavasse ei õnnestunud sööstlaskujatel murda - Albertville'i olümpial sai treeningul surma Šveitsi sportlane Nicolas Bochatay, kes põrkas kokku rajamasinaga. Traagilise juhtumi järel pole sööstlaskumine olümpiamängude programmi uuesti pääsenud.

3. Talvine viievõistlus

Loe veel

1948. aastal oli St. Moritzi olümpial kavas talvine mitmevõistlus - see koosnes murdmaasuusatamises, laskmisest, mäesuusatamisest, vehklemisest ja ratsutamisest. Moodsa viievõistluse talvises variandis läks kolmikvõit Rootsile, ent rohkem seda olümpiakavas nähtud ei ole. Ehk oleks aeg see uues võtmes tagasi tuua? Murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, kiiruisutamine, suusahüpped ja... curling? Iluuisutamine? Põnevaid variante ju oleks!

2. Koerarakendisport

Koerarakendid on olümpiamängudel lumel käinud kahel korral: 1928. aastal St. Moritzis ning neli aastat hiljem Lake Placidis. St. Moritzis oli kavas norrakeelse terminiga "skikjøring", kus koerad tõmbavad edasi suuskadel olevat sportlast; Lake Placidis oli kavas koerarakendisõit, kus koerad tõmbavad edasi rakendi juhti, kes seisab kelgul.

1. Suusaballett

Ballett suuskadel oli näidisalana kavas koguni kahel korral ja sugugi mitte ammu: 1988. aastal Soulis ja 1992. aastal Albertville'is. Tegu oli toona ühe freestyle-suusatamise alaga, kus sportlased esitasid laugelt nõlvalt laskudes muusika saatel erinevaid trikke, hüppeid ja pöördeid. Paraku ei osutunud suusaballett eriti populaarseks ning FIS lõpetas 2000. aastal ametlike võistluste korraldamise. Praeguseks on suusaballett sisuliselt varjusurmas.

Tänaku ralli WRC
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare