18. juulil ehk päeval, mil täitus aasta projekti idee tekkimisest, võtsid ekspeditsiooni kuus ratturit ette 14,4 kilomeetrise tõusu, mis on tuntud Tour de France’i ühe põnevaima etapi lõpp-punktina. “Sel tõusul ei võisteldud niivõrd teiste kui iseendaga,” ütles etapi kolmandana lõpetanud Raivo Sormunen. Enne teda jõudsid tõusu tippu Toomas Erikson ja Kaupo Karja.

Kui enamik meeskonnast pidas Huez’i eelmise päeva Galibier’i vallutusest lihtsamaks, siis Rivo Sarapik teistega ei nõustunud. “Keskmiselt 8% tõusu ja mitte ühtegi kohta puhkepeatuseks,” nimetas Rivo põhjuseid, mis tegi etapi eriti raskeks. Aega läks tund ja kakskümmend minutit, kuni kogu meeskond jõudis tippu, kus algas rõõmupidu. “Ära tegime,” rõõmustati üheskoos.

Vaata, milliste katsumustega olid ratturid L’Alpe d’Huez’i vallutades silmitsi: