Harvardi Meditsiinikooli teadurid lasid hea tervisega noortel inimestel lahendada ülesannet, mille käigus neil tuli eristada arvutiekraanil oleval hägusel taustal visuaalseid objekte. Ühel grupil lubati öösel normaalselt magada, teine grupp oli katsele järgnenud ööl ja päeval üleval. Kahel järgmisel ööl lubati neil magada nii kaua, kui nad tahtsid.
Teise seeria katsete ajal selgus, et puhanud inimeste oskused paranesid, unevaeguses inimeste omad aga mitte. See näitab, et inimaju ei suuda kompenseerida üht magamata ööd pikendatud unega järgnevatel öödel, ütles dr. Robert Stickgold Reutersile.
Unepuudus ei sundinud eksperimendis osalenuid õpitut unustama, aga nad kaotasid aja, mida aju kasutab püsimälu loomiseks.
Stickgoldi sõnul aitab uni inimestel informatsiooni üleküllusega toime tulla, kusjuures une ajal moodustab aju seoseid, mis panevad paika mälu.
Lübecki ülikooli meditsiinikoolis korraldatud eksperimendid näitasid, et õppeprotsessis on eriti oluline une esimene etapp. Steffen Gais ja ta kolleegid avastasid, et eksperimendis osalenute oskused paranesid kolmetunnise “varase” une järel. Oskused ei paranenud “hilise” REM une ajal. Tulemused olid aga kõige paremad, kui inimesed said terve öö korralikult magada.
