Molekulaarbioloogiaalased saavutused ja inimgenoomi
kaardistamine on avanud teadlaste ees seni tundmata võimalused
vähktõvele ravi leidmiseks, märkisid teadlased Ameerika
kliinilise onkoloogia aastakonverentsil.
Oregoni vähiuuringute instituuti juhtiv onkoloog Brian Druker ütles, et vähktõbi kaotab 21. sajandil ravimatu haiguse staatuse täpselt samuti kui kopsupõletik, gripp ja tuberkuloos 20. sajandil.
“21. sajandil identifitseeritakse kõigi vähktõveliikide molekulaarne patoloogia,” prognoosis Druker ühingu 37. aastakonverentsil. “Me suudame peagi välja töötada ravimid, mis takistavad vähktõve tekkimist,” ütles Druker.
Druker töötas välja suu kaudu manustatava ravimi kroonilise müeloidleukeemia (CML) all kannatavatele inimestele. Uus ravim kannab nime Imatinib mesülaat ehk STI-571 ja seda müüakse kaubamärkide Gleevec või Glivec all.
