Terviseprobleemid ei kuulu niivõrd meditsiini- kui sotsiaalvaldkonda ning täiskasvanu südametervis sõltub sellest, milline oli tema füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne keskkond lapsepõlves, ütles ETAle Südameliidu president Jaan Eha.

Eesti ei kuulu heaoluriikide hulka ning ühiskonna sotsiaalne taust, mille moodustavad kool, kodu, tänav ja koduümbrus ei mõju lapsele just tervendavalt, ütles Eha.

Sotsiaalse heaolu mõju tervisele uurinud teadlased avastasid, et vaesemates peredest lastel esineb südamehaigusi oluliselt rohkem kui materiaalselt hästi kindlustatud eakaaslastel, rääkis Eha. Lõppkokkuvõttes kajastub see Eha sõnul täiskasvanu elus läbilöömise võimes.

Enesehävitav elustiil ja tervislike valikute ignoreerimine on Eha sõnul väga oluline tegur, kuid sellega võrdväärsed on ka sotsiaalsed tegurid. Nende mõju lapsepõlves saadab inimest terve elu.

“See ei ole meditsiiniline probleem, see on kogu riigi probleem,” kinnitas Eha. Kuna kõik saab alguse kodust, peavad lapsevanemad kõigepealt iseennast targaks tegema, et tagada oma lapsele harmoonilist arengut.

“Et laps ei taoks ainult arvutit, vaid areneks mõõdukalt kõikides valdkondades. Siis saab ta elus kõigega hakkama,” sõnas Eha.

Südame- ja veresoonkonna haigustesse sureb Eestis 10.000-12.000 inimest aastas ehk kaks korda rohkem kui Soomes ja Rootsis.