"Tulemuse osas ei ole ju midagi iseenesest katki, lihtsalt tehniliselt ei tulnud täna visked välja. Ka mu hooaja parim tulemus poleks täna finaali viinud. Tiitlivõistlustel loeb aga üksnes koht ja ma teadsin, et pean kaheksa hulka pääsemiseks riskima, sest muidu üle 83 meetri ei viska," selgitas 31-aastane Mätas.

"Minu puhul on kogu probleem jalgades - looduse poolt pole selles osas palju antud. Ka reie lähendajalihas on teinud pikalt muret, mistõttu hoian viskeid tähtsateks katseteks. Soojenduselgi viskan seetõttu alati väga kergelt."

Mätas oli tänases finaalis selgelt kõige lühema ja krobelisema hoojooksuga.

"Treeningkaaslane Magnus (Kirt) jookseb näiteks palju kiiremini peale kui mina. Ka mina võiksin nii joosta, kuid ma tean, et ma ei suudaks sel juhul viset kontrollida ja tehnika kaoks ära. Nagu kaugushüppes, nii on ka odaviskes kõige tähtsamad ikkagi kolm viimast sammu, sellest ei pruugi aga tavavaataja aru saada," vaagis Mätas.

Võistluse kõrget taset (kulla võitis keenialane Julius Yego viimase 13 aasta pikima viske 92.72-ga ning teise koha sai egiptlane Ihab Abdelrahman 88.99-ga, Antti Ruuskaneni 87.12 ei andnud aga enamat viiendast kohast ) suutis Mätas siiski nautida.

"See oli väga äge ikkagi. Ma pole oma silmaga nii pikki viskeid näinudki. Okei, tuulega võib vahel kaugele visata, aga et sellises katlas... Siin on soomlaste käsi mängus (nii Yegot kui Abdelrahmani juhendab Soome treener - toim).

Pikemat arutelu tänase odaviskevõistluse kõrgest tasemest loe homsest Eesti Päevalehest.