Rästik salvas: vastumürki pole alati vaja
Tallinna Lastehaiglas töötava meditsiinidoktor Matis Märtsoni sõnul saab rästikult hammustada saanuid väga edukalt ravida ka ilma vastumürgita. Absoluutseid näidustusi vastumürgi kasutamiseks pole. Suhtelisteks näidustusteks on ravile raskesti alluv või pikaajaline šokk või näo või kaela piirkonnas kiiresti leviv turse koos hingamisraskustega.
Hammustusejärgne tervise seisundi raskus oleneb mürgi kogusest, selle kontsentratsioonist, kannatanu vastupanuvõimest, hammustuse kohast. Näiteks ussi hammustus inimese peale lähemas piirkonnas on ohtlikum kui hammustadasaamine jalga.
Valdav enamus rästikuhammustustest ei tekita rasket mürgistust ega tüsistusi. Mida väiksem on kannatanu, seda suurem on tõenäoline mürgi kogus kehakaalu kohta ning oht raske üldseisundi väljakujunemiseks. Lastel ja vanuritel esinevad selgemalt väljendunud mürgistusnähud. Rästikult hammustada saanu peaks kohe kutsuma kiirabi või minema ise arsti juurde.
Doktor Märtsoni sõnul tekib hammustuskohale minutite kuni tunni jooksul turse, mis saavutab maksimumi 48-72 tundi pärast hammustust. Algul on turse ühtlane, tihe ja läikiv, hiljem taandarenedes muutub kahjustatud piirkonna värvus. Hammustuskohal võivad tekkida vesivillid. Sageli esineb piirkonna lümfisõlmede suurenemist ja hellust.
Mürgi kontsentratsioon saavutab maksimumi pool kuni neli tundi pärast hammustust, langedes seejärel kaheksa tunnilise poolestusajaga. Iiveldus ja oksendamine võivad alata juba mõni minut pärast hammustust ning kestavad sageli kuni kaks ööpäeva. Tihti kaasnevad kõhuvalu ja –lahtisus.
Mürgi imendudes võivad tekkida muutused erinevate elundite talitluses, koostoimel tursete ja oksendamisega võib välja kujuneda šokk, bronhospasm või kõriturse.
Täiskasvanud patsiente peaks haiglas jälgima vähemalt kuus, lapsi 24 tundi. Kui selle aja jooksul ei teki olulist turset ega üldreaktsiooni, lubatakse patsient koju. Rästikult hammustada saanule määratakse voodirežiim, haav puhastatakse, kaetakse kuiva sidemega ja jäse fikseeritakse kergelt tõstetud asendis, selgitas dr. Märtson. Patsiendile manustatakse lahuseid olenevalt tema seisundi raskusest.
Taastumine on seda kiirem, mida noorem on patsient. Alla 14-aastased toibuvad ühe kuni kolme nädalaga. Kahel kolmandikul vanematest patsientidest säilivad valud ja tursed üle kolme nädala, neljandikul isegi kuni üheksa kuud.
Harilik rästik (vipera berus) on ainus Eestis looduslikult esinev mürkmadu.
15. mai Postimees kirjutas, et rästikult hammustada saanud 13aastane poiss ei saanud Paide haiglas vastumürki, mistõttu pidi veetma kuus päeva Tartus intensiivravi palatis.
