Aasta naisvõrkpalluriks valiti Kertu Laak ja treeneriks Andrei Ojamets. „Tore on ikka tunnustust saada, oled ju terve aasta vaeva näinud. Arvan, et neid, kes seda tiitlit vääriksid, on palju, aga peab kellegi sealt valima,” rääkis Täht, kes tõi tänagi Eesti koondise resultatiivseimana 15 punkti.

Lisaks temale olid nominentide hulgas Kert Toobal ja Oliver Venno.

Aga keda sina teistest oleksid ise valinud? „Võib-olla Oliver Venno on teenimatult varju jäänud, ta tegi väga hea klubihooaja, see, mis ta Türgis korraldab, on ikka võimas,” kiitis Täht ametivenda ja lisas: „Tegelikult oleksid koondises kõik seda väärt.”

Kui kõrvaltvaataja jaoks ei olnud meeste mäng sportlikus mõttes ülearu põnev – Eesti üleolek oli väga selge –, siis mehed ise pidid platsil ikkagi korralikult pingutama. „Meie nautisime seda kõike täiega ja loodan, et ka publik nautis,” sõnas Täht ja tegi suure kummarduse Tartu Ülikoolis spordihalli kogunenud täismajale. „Meie nautisime kogu mängu ning seda tänu atmosfäärile. Jah, kõik räägivad sellest, aga seda tulebki mainida. See on see, mis meid aitab. Ulmeline, imeline ja lihtsalt väga äge. Teadsime, et sportlikus mõttes pole nii palju kaalul, aga kõik tahtsid seda mängu mängida. Pealegi, seda mängu oleks kusagil mujal tunduvalt raskem olnud mängida. Okei, Lätti oleks meid ka palju kohale tulnud. Aga ilma kodupublikuta mängida kellegi tagatoas... See oleks olnud hoopis teist nägu mäng. Aga kodupubliku ees tahavad kõik ennast tõestada. Mängisime väga head võrkpalli ja töö oli kiire ja korralik.”