Liigses tagasihoidlikuses norralasi süüdistada ei saa. Nad peavad end sedavõrd talispordiriigiks, et isegi politseinik kirjutavat raportis: „Purjus alasti meeskodanik suusatas kõnniteel, kasutades klassikalist sõidustiili.”

Ühesõnaga, Norra peab end talve valitsejaks ja kohalik plaanikomitee seadis eesmärgiks võita Pyeongchangis vähemalt 30 medalit. Julge avaldus, sest parimal juhul on norralased kaela saanud 26 metallketast – Lillehammeris ja Sotšis.

Vahepalaks. Calgarys 1988 said norralased vaid viis medalit ja mitte ainsatki kulda, neli aastat hiljem Albertville’is aga olid vastavad arvud 20 ja 9. Üheksakümnendail algas ka EPO võidukäik, aga ärme hakka seda ainet Norraga seostama, eksju.

Niisiis täna tuleks Norral üht-teist juba võita, ent medalisoovijaid on teisigi.

Naiste suusavahetusega sõit

Marit Bjørgen on tänavu olnud vaid kolm korda MK-poodimil – kaks võitu ja teine koht – ent ometi peavad kihlveokontorid teda soosikuks. Heidi Weng on kõva, Ingvild Flugstad Østberg samuti. Ühe medali Norra ikka saab, äkki kaks, aga kas kulla? Igatahes rootslanna Charlotte Kalla tahab kirkamat autasu endale. Ja soomlased loodavad Krista Pärmakoskile.

Naiste laskesuusa sprint

Kihlveokontorite panustest leiab esimese norralanna – Tiril Eckhoffi – alles kuuendalt realt ja tema on ka Norra ainus lootus. Või mine tea... Õhtul pidi keerutama tugev tuul mis vähendavat soomlaste arvates Kaisa Mäkäräineni šansse. Kisub loteriiks.

Meeste normaalmäe hüpped

Kui Norra medali saab (Daniel Andre Tande?), ollakse õnnega koos. Ja kui poolakas ei võida (Kamil Stoch ja Dawid Kubatski) on Poola leinas. Eriti äge oleks, kui šveitslane Simon Ammann kordaks eelnevat trikki – kaks kulda üle olümpiamängude ehk Salt Lake Citys ja Vancouveris, Sotšis jäi ta teatavasti tühjade pihkudega. Või kui vägavanameister Noriaki Kasai medali võidaks.

Lõpetuseks Eesti küsimus: kes on pärast tänast meie kõrgema koha saanud olümplane, kas Martti Nõmme, Tatjana Mannima või Johanna Talihärm?