Leibak saabub olümpiaküla vabasse tsooni säravana nagu ikka. Ainult nina on veidi punane. Mõistetav, sest vali tuul kisub lipud sirgeks, nagu oleksid need vineerist. Näol püsiv naeratus pole punnitatud, vaid loomulik. Kas ta modellikarjäärile pole mõelnud? „Ei, ma olen selleks liiga vana,” kõlab vastus läbi naeru.

Vanem põlvkond ütleb une pealt, et Leibak hüppas tosin aastat tagasi kolmikus seni kehtiva Eesti rekordi 14.43 ja krooniti juunioride maailmameistriks. Sealsamas Pekingis sai ta olümpiamängudel kümnenda koha, ent varsti purunes kannakõõlus ja sinna see tippsport kahjuks hääbus.