"See oli õiglane, kuid mitte meeldiv. Sama on ka mujal elus - kui kurjategija kinni peetakse, ega see olukorda heaks ei tee. Olukord on halb, kuid seda tulebki jõuliselt lahendada," kommenteeris Port.

ROK-i täitevkomitee otsustas eilsel istungil Lausanne'is, et lubab Pyeongchangi olümpiale vaid need Venemaa sportlased, kes pole dopinguga vahele jäänud ja kellel ei lasu mingit kahtlust, kuid nad ei saa seda teha oma kodumaa lipu all. Venelaste võistlusvormil ilutsevad tähed OAR ehk Olympic Athlete from Russia (Venemaa olümpiaatleet), autasustamisel lehvib olümpialipp ja mängitakse olümpiahümni.

"Loomulikult erineb eilne otsus sellest, mis tehti 2016. aasta Rio olümpia eel. Seda, miks Rio olümpial oldi venelastega ebamäärasemad, ka eile õigustati. Kriitikud ütlevad samas, et see oli esimene võimalus, mis käest lasti. Kui toona oleks karmimalt käitutud, oleks tänane jama ära hoitud," jätkas Port. "Eks seal ole ka suur poliitika ja vastutusalad mängus. ROK tahtis ise neid tõendeid uurida. Nüüd siis uuritigi."

Šmigun-Vähi vaidlus kestab imelikult kaua

Eilsel ROK-i pressibriifingul puudutati põgusalt ka 2006. aasta Torino olümpiamängude dopinguproovide kordustestimist, mis seisvat Kristina Šmigun-Vähi kohtuvaidluse taga. ROK-i meditsiini- ja teadusdirektor Richard Budgett ütles, et ei saa teemat pikemalt kommenteerida, "sest juriidiline vaidlus on endiselt pooleli".

Eesti Antidopingu nõukogu liikme Pordi sõnul polnud selles väites midagi uut. "See ongi ilmselt kahe osapoole vaheline vaidlus, kus puhtõiguslikult pole võimalik kolmandatel osapooltel midagi öelda. Arusaadav. Imelik on loomulikult, et see vaidlus nii pikalt on kestnud," sõnas Port, kes kinnitas, et tal pole Šmigun-Vähi dopingusaaga kohta rohkem infot, kui juba ajakirjandusest läbi on käinud.