Islandi ime on seda imekspandavam, et kogu valiksari mängiti ühe oma liidrita. Juba eelmise aasta septembrikuust alates on põlvetrauma tõttu mängust väljas 27-aastane ründeäss Kolbeinn Sigþórsson.

Koondisekarjääri jooksul 22 väravat löönud ning selle näitajaga ainult legendaarsele Eiður Guðjohnsenile (26 väravat) alla jääv Sigþórsson on karjääri jooksul tegusid teinud sellistes tiimides nagu AZ Alkmaar, Amsterdami Ajax, Nantes ja Istanbuli Galatasaray. Meest oodatakse tagasi palliväljakutele lähikuudel ehk suvisel MM-il peaks praegu Nantes'i hingekirja kuuluv ründaja saama koondist juba aidata.

Ports mehi Inglismaal

Sigþórssoni puudumisel on Islandil tippmehi ikkagi hulgaliselt. Meeskonna liidriks on Evertoni ridades palliv 28-aastane ründav poolkaitsja Gylfi Sigurðsson, kelle eest maksis Liverpoolis paiknev klubi sel suvel ligemale 50 miljonit eurot.

Meeskonna selgroo moodustavad veel 31-aastane kaitsja Ragnar Sigurðsson (Kaasani Rubin), 24-aastane kaitsja Hörður Björgvin Magnússon (Bristol City), 28-aastane poolkaitsja (ühtlasi meeskonna kapten) Aron Gunnarsson (Cardiff City), 29-aastane poolkaitsja Birkir Bjarnason (Aston Villa), 26-aastane poolkaitsja Jóhann Berg Guðmundsson (Burnley), 28-aastane ründaja Alfreð Finnbogason (FC Augsburg) ja 25-aastane ründaja Jón Daði Böðvarsson (Reading).

Eelpool nimetatud palluritest mängib kaks Premier League'is, neli Inglismaa esiliigas, üks Bundesligas, üks Prantsusmaa kõrgliigas ja üks Venemaa tippklubis. Seega on islandlastel olemas küllaltki korral valik mängijaid. Kuidas väikeriik on selleni aga jõudnud?
Islandi koondise kapten Aron Gunnarsson.

Üksikuid tippmehi oli Islandilt läbi aastakümnete ikka tulnud, kuid murrang toimus 2002. aastal. Toona mõisteti saareriigis, et sealne kliima paneb jalgpalli arengule piirid. Islandil valitsev ilm lubab kohalikku liigat pidada ainult maist septembrini.

Kuna heal tasemel jalgpalluriks kerkimisel tuleb alaga tegeleda aastaringselt, siis suutis Islandi Jalgpalli Liit veenda kohalikke omavalitsusi kaasa lööma jalgpalliprojektis, mille tulemusena valmis riigis 15 täismõõtmetes jalgpallihalli. Varasemalt mängiti talviti näiteks kruusaväljakutel.

Hallide ülalpidamine on jäänud ka edaspidi kohalike omavalitsuse õlgadele ehk sealne jalgpalliliit on saanud olemasoleva raha suunata järgmistesse projektidesse. Lisaks rajati tavapäraseid kunstmuruväljakuid ning koolide juurde püstitati üle riigi umbes 100 miniväljakut.

Loomupärased liidrid

Mängupaikade ehitamise kõrval pandi kõvasti rõhku ka treenerite koolitamisele. Nii tegelevad Islandil juba 5-6-aastaste lastega treenerid, kes oma kvalifikatsiooni poolest võiksid juhendada täismehi. Nii antakse juba maast-madalast kõigile võimalikult kvaliteetset õpetust. Ehk noortesüsteem on saareriigis korralikult välja arendatud.

Islandi noormängijad on Euroopas aga juba niivõrd hinnas, et tippklubid võtavad enda ridadesse juba teismelisi Islandi jalgpallureid, et neid siis enda ridades tippmeesteks vormida. Näiteks praeguse koondise suurim staar Gylfi Sigurðsson siirdus Inglismaale juba 16-aastaselt.

Nagu 2016. aasta EM-i paiku tõid välja ka Eesti treenerid, siis Islandi jalgpalluritel on omadusi, mida tihti ei olegi võimalik õpetada. Karmist kliimast ja oludest pärit islandlased on loomupärased liidrid. Nii on Islandi koondislased oma koduklubides täitmas tihti ka kapteni rolli. Seega on Islandi koondises platsil mehed, kes on alati valmis ja võimelised vastutust võtma.
Iceland - Kosovo