27. ja 28. oktoobril ning 2. ja 9. novembril on Pohlak lasknud end välja arvata kokku 12 jalgpalliklubi juhatusest, kirjutab tänane Postimees.

“Tegemist on reorganiseerimisega, kus oleme püüdnud jagada juriidilist seotust oma süsteemi klubide vahel inimestele, kes asjaga reaalselt tegelevad,” kommenteeris Pohlak.

Pohlaku asemel on klubide juhatustesse pääsenud tema elukaaslane, õde, jalgpalliklubi FC Flora töötajad ja isegi jalgpallijuhi kodu eest hoolitsevad töömehed.

Üks Postimehega anonüümsust paludes rääkinud jalgpallielu asjatundja pidas Pohlaku viimaste nädalate taandumist oma klubidest tähelepanuväärseks. Tema sõnul on taandamiste peapõhjuseks märtsis toimuv jalgpalliliidu üldkogu, mille eel soovib Pohlak jätta mulje, et ta ei kontrolligi tegelikult neljandikku selle häältest.

Jalgpalliliidus lastakse hääleõigusega üldkogule ka need klubid, mis reaalselt ei tegutse. Jalgpalliliidu peasekretäri Tõnu Sireli sõnul peab klubil olema vaid aadress, aruandlus ja esindajad. See, kas seal ka jalgpalli mängitakse, ei oma tähtsust.

Jalgpalliliidu tegevtöötajad lükkasid ümber väited, et Pohlaku kontrolli all olevatest klubidest umbes pooled on niinimetatud fantoomklubid.

EJL üldkogul, kus kõigil liikmesklubidel on üks hääl, on suur võim, sest see nimetab ametisse jalgpalliliidu juhatuse ja presidendi. Valides juhatusse omad inimesed, saab kaudselt kontrollida ka alaliidu 25 miljoni krooni suurust aastaeelarvet. Muuhulgas otsustab juhatus ka uute liikmesklubide vastuvõtmise, kes siis omakorda volikogus saavad oma võimu teostada.